Vead ja vabad visked

Vead ja vabad visked


Viga määratletakse kui katset saada füüsilise kontakti kaudu vastase ees ebaõiglaselt eelis. Seda peetakse korvpallis ebaseaduslikuks ja selle tulemusel võidakse õiguserikkuja vastu erinevaid karistusi.


Tavaliselt paneb vea kaitsemängija, kuid seda võib teha ka ründav mängija. Mängu saanud mängijal antakse pall palli visata sissepoole või antakse tasuta vise. Kui mängija, kes on petta saanud, laseb teda petta, siis ta laseb vabavisked. Kui lask, mida nad proovivad teha, on väärt kahte punkti, siis antakse neile kaks vabaviset, kui lask on kolm punkti väärt, siis saavad nad kolm vabaviset. Kui aga lask on väärt kahte punkti ja nad teevad löögi ja saavad viga, saavad nad ainult ühe vabaviske.


Meeskonda peetakse boonuseks, kui vastasvõistkonnal on 6 viga, mille ta on toime pannud. Järgmisel veal pääseb boonusega meeskond ühe ja ühe vabaviske katse. Kui esimene lask on tehtud, saab laskur veel ühe katse. Kui esimene lask jääb mööda, läheb pall uuesti mängu. Meeskond läheb kahekordseks boonuseks, kui vastasvõistkond on toime pannud üheksa viga. Kümnenda vea korral saab topeltboonust omav meeskond kaks vabaviskekatset sõltumata sellest, kas esimene on tehtud või mitte.


Kuna erinevad inimesed tajuvad asju erinevalt, on ebameeldivuste nimetamisel palju varieeruvust. Üks kohtunik võib midagi viga pidada, mida teine ​​kohtunik ei pea veaks. Mängija, kes saab ühes mängus viis viga, ei tohi ülejäänud mängu mängida.


Iga mängija või treener või isegi fänn võib saada tehnilise vea. Halb sportlikkus, näiteks vaidlemine ja võitlus, võib kohtunikele karjuda, teenides igaühele tehnilise vea. Mõned vead võivad olla isegi piisavalt rasked, et õigustada mängust väljumist. Tehnilise vea korral võib meeskond, kellele on antud vabaviske (te) luba, valida, kes vabaviskeid laseb.

Kohtumiseni platsil!

Video Juhiseid: VABANA TUNDMA END PEAN (Aprill 2024).