Laila (1929) filmi ülevaade

• Aprill 20, 2024

Ligi sajand lahutab lavastusi "Laila" (1929) ja "Sami veri" (2016), kuid mõlemad filmid kasutavad narratiivi võimendamiseks põlissaami rahva ja nende põhjanaabrite vahelist pinget. Kui "Sami veri" on näide realismist kinos, siis "Laila" kasutab melodraama tavandeid sotsiaalse teema selgitamiseks; levinud praktika vaikival ajastul. Teine oluline erinevus on see, et samanimeline Laila, keda kasvatasid Sami (või Lapp) vanemad, on sünnilt norralane. Mõlemad filmid aga uurivad oma tegelasi ajaloolise läätse kaudu ja on seatud varasematesse perioodidesse.

"Laila" põhineb Jens Andreas Friisi 1881. aastal ilmunud romaanil. Friis oli Norra akadeemik, kes uuris Lapi kultuuri. Romaan "Laila" kajastab selle autori didaktilisi ajendeid. George Schneevoigti poolt kohandatud ja lavastatud film huvitab rohkem tegelasi ja nende emotsioone. Lugu algab siis, kui Norra kaupmees Lind ja tema naine asusid oma tütart ristima. Tee ääres jälitab neid pakk hunte ja laps on kadunud. Jampa (Tryggve Larssen) avastab lapse ja viib ta Aslag Laagje juurde (Peter Malberg). Laagje ja tema naine, jõukad Lapi põhjapõdrakasvatajad, adopteerivad imiku ja ristivad teda Laila.

Krundi keerdkäike on mitmeid ja Laila tagastatakse tema vanematele, kuid kui ta katku ta külas külastab, jääb ta orvuks. Jampa päästab ta ja ta küpseb Laagje perekonnaliikmena. Noore naisena oodatakse Lailast (Mona Martenson) abielu oma kasuvenna Melletiga (Henry Gleditsch). Tüsistused tekivad, kui ta kohtub norra mehe Andersiga (Harald Schwenzen) ja armunud sellesse. Mõlemale teadmata on ta tegelikult tema nõbu.

"Lailas" on näha Norra fjordide ja lumega kaetud mägede vapustavaid vaatepilte ning loomingulist kaameratööd Taani karmist kinematograafist Valdemar Christensenist. (Suuskadel ja põhjapõtrade tõmmatud kelkudel on mitmeid põnevaid tagaajamise stseene.) Kui võrrelda "Lailat" "Sami verega", siis on maalapide suhe nende asustatud ja linnanaabritega (norralased "Lailas", rootslased) filmis "Sami veri"), on varasemas filmis harmoonilisem. Kaupmehel Lindil pole Lapi klanni juhi Laagjega suhelda. Mehed joovad ja vestlevad lihtsalt. Ehkki norralased võivad leida mõne Lapi tolli omapära, ei viita nad neile erandkorras. Ainus kultuuriline tabu näib olevat kahe rahva vaheline abielu.

Kõnekalt öeldes kavatseb Anders abielluda Lailaga isegi enne, kui ta naise tõelise identiteedi teada saab. Laagje, kes on alguses raevukas kui Laila, tõrjub oma kasuvenna, pehmendab ja pakub noorpaarile rahalist tuge. Nii lõpeb "Laila" lootusrikkamal noodil kui "Sami veri". Mõlemad filmid näitavad oma noori kangelannasid, kes näevad vaeva, et leida keskpunkt kahe kultuuri vahel. Näib, et igal ajal on keeruline leida ühiskonda, mis ei nõua inimeselt külje valimist.

"Laila" on saadaval DVD-l norra ja inglise keeles. Vaatasin filmi omal kulul. Arvustus postitatud 7.10.2018.

Video Juhiseid: Laila Majnu l Nazir, Swarnalata l 1945 (Aprill 2024).