Õpitavad õppetunnid

• Aprill 25, 2024

Hiljuti avastas ema New Mexico osariigis mänguväljakul liiva alla maetud lapse surnukeha. Pärast seda on spetsialistid süüdistanud surnud lapse ema tema mõrvas. Tema ema on ilmselt tunnistanud oma poja lämmatamist. Tegelikult on minu arusaam sellest, et ta väidetavalt lämbus teda korra ja elustas teda siis CPR-i abil, et teda väidetavalt teist korda lämmatada. Surnud lapse nimi on Tyruss "Ty" Toribio. See juhtum tõstatab kindlasti mõned olulised küsimused.

Esiteks võisid uudisteteadete kohaselt enne selle poisi traagilist surma olla hoiatavad sildid. Ema ja laps olid väidetavalt kodutud ja oli inimesi, kes olid tunnistajaks ema väidetavale tähelepanu ja poja hoolimatusele. Ma arvan, et minu esimene küsimus sellega seoses oleks see, kas need, kes tundsid, et ta on tähelepanematu ja oma poja suhtes tähelepandamatu, olid astunud samme, et teatada temast pädevatele asutustele. Kas lastekaitsetalitustest teatati kunagi seoses selle poisi heaolu probleemidega?

Teatati, et ema väitis, et temast endast lapsena ei hoolitud ega soovinud oma lapse jaoks sama. Võib-olla peaksid nad andma sellele emale psühholoogilise hindamise, et teha kindlaks, kus ta on emotsionaalselt ja vaimselt. Kas ta mõrvas väidetavalt oma poja tõesti seetõttu, et kartis käituda nagu need, mis teda lapsepõlves kasvatasid? Kui see on nii, siis kas oli mingeid küsitavaid käitumisviise, mida ta oma poja sündides varakult näitas? Kas ta oli imikuna oma poja suhtes tähelepanelik ja turgutav? Või olid juba hoiatussildid, mida teised võisid näha? Kui teised nägid varakult mingeid märke, pean jällegi küsima, kas keegi helistas pädevatele asutustele või mitte, et kontrollida selle väärtusliku lapse heaolu ja hoolitsust.

Kas see ema tundis, nagu oleks ta oma köie otsas? Kas kodutuna olemine viis koos lapsega teda olukorda, kus ta väidetavalt otsustas ta elu võtta? Mis juhtus selle lühikese perioodi vahel, mil ta väidetavalt tappis oma lapse, kuni ajani, mil tema lähedasemad võisid teda ilma temata näha? Kui nad nägid teda ilma temata, kas nad küsisid tema asukoha kohta küsimusi? Peame alustama selliste küsimuste esitamist. Näete, ma olen alati uskunud, et haridus võrdub ennetusega. Mida rohkem saame laste väärkohtlemise ja hooletussejätmise hariduseks, seda paremad on meie võimalused ära hoida laste väärkohtlemise teisele lapsele sattumist. Meie, üldsus, peame sellesse kaasa lööma. Kui näeme last, keda meie arvates kuritarvitatakse või hooletusse jäetakse, peame helistama lastekaitsetalitusele, et nad saaksid seda uurida.

Ja kuritarvituste või hooletuse korral ei esine alati füüsilisi tunnuseid, nagu määrdunud rõivad, karvatud juuksed, verevalumid või asjakohase kehakaalu tõusu puudumine. Mõnel väärkoheldud ja hooletusse jäetud lapsel ei ilmne selle ilmnemisel mingeid konkreetseid füüsilisi tunnuseid. Seetõttu tuleb vaadata lapse vanema käitumist. Kuidas käitub vanem oma lapse ümber? Kas vanema ja lapse vahel on kiindumust? Kas vanem on mures oma lapse heaolu pärast? Kas vanem kaitseb oma last? Kas vanem turgutab oma last? Või hoiab vanem end lapsest emotsionaalses kauguses? Emotsionaalne väärkohtlemine ja hoolimatus on meie ühiskonnas väga reaalsed ja me peame kõik andma endast parima, et olla kursis nende eripäradega. Jällegi peame jätkama oma harimist kõigis laste väärkohtlemise ja hooletussejätmise valdkondades, et vältida tulevikus laste kuritarvitamist.

Oluline on märkida, et Ty ema on süütu seni, kuni tema süü pole tõestatud.

Video Juhiseid: Kuidas toimida, kui sinu ja lapse soovid on vastuolus? – tarkvanem.ee (Aprill 2024).