Granaatõun Vana-Egiptuses

• Aprill 20, 2024

Granaatõuna tundsid nii muistsed egiptlased kui ka iidsed kreeklased.


Granaatõun Vana-Egiptuses

Granaatõunataime tutvustati Vana-Egiptuses millalgi umbes 1550-1600 B.C. See oli saabunud Kaspia mere piirkonda. Vana-Egiptuse hauamaalingud pärinevad 16. sajandist B.C. näidata puid ja puuvilju Uues Kuningriigis. Hauakunst kujutas puid, mis kasvavad koos teiste taimedega nii basseini ümbruses kui ka vastu seinu.

Hieroglüüfid, mis on nikerdatud XV sajandi püramiidi kivist tahvelarvutitele B.C. paljastas muinasaja varaseima teadaoleva menüü. Söögiks olid granaatõunad. See menüü oli vürsti kaksikute poegade sünni auks, kellest üks saab hiljem Ramses III-ks.

Egiptuse hauast, mis pärineb aastast 1470 B.C., leidsid arheoloogid terve kuivatatud granaatõuna. See haud kuulus kuninganna Hatshepsuti butlerile Djehutyle.

Arheoloogid on leidnud ka Tutanhamoni ja tema kuninganna kuldse trooni, mis näitas neile, et nad kandsid granaatõuna lehti sisaldavaid lillekaeluseid. Muistsed egiptlased kasutasid selliste dekoratiivsete kaelarihmade valmistamiseks ka granaatõuna puuvilju ja lilli. Neid esemeid kasutati ka vanikute ja kimpude kaunistamiseks, mida muistsed Egiptuse naised ja mehed pidulike sündmuste jaoks kandsid või kandsid.

Egiptuse hieroglüüfides on mainitud ka granaatõunataimi ja puuvilju. Muistsed egiptlased kasutasid veini jaoks granaatõunamahla. Lisaks nende kulinaarsele kasutamisele olid puuviljad vermifuugiks.


Granaatõun Vana-Kreekas

Legendi järgi istutas selle viljapuu Kreekas esmakordselt Aphrodite. Kreeka müütide järgi vilja sümboliseerinud titaanide poolt tapetud Dionysius Zagreuse veri. Vana-Kreekas peeti granaatõuna pühaks abielu ja sünnituse jumalannale Herale. Ta oli ka taevajumalanna ja suunas Helios üle taeva. Vilju peeti ka viljakuse ja õitsengu jumalanna Veenuse atribuudiks.

Kreeka filosoof ja loodusteadlane Theophrastus (umbes 371–287 B.C.) oli üks esimesi, kes taime kirjeldas. Puuvilju hakati müüma Kreeka antiigi turgudel hellenismi ajastul.

Taimi ja puuvilju on kaks korda mainitud Homerose raamatus “Odüsseia”. Autor kirjeldab üksikasjalikult taimi ja aedu kahes kohas - Phrygia ja Pheacia. Nende hulgas on Alcinouse (foiniiklaste kuninga kuninga) palees asuva aia üksikasjalik kirjeldus, mis ekspertide arvates oleks asunud Korful, tuntud ka kui Scherie. Korfu oli koht, kus Odysseus hukkus. Aias oli nelja aakri seinaga viljapuuaed, mis sisaldas mitmesuguseid viljapuid, sealhulgas granaatõunu. Autori sõnul kandsid puud aastaringselt vilja.

Vana-Kreeka müüti räägitakse seitsmendale sajandile dateeritud homerose hümnis B.C. puudutab granaatõuna vilju. Nümf Persephone, tuntud ka kui Proserpina, oli vilja- ja viljakusejumalanna Demeteri tütar. Pluuto, Hadese või allilma jumal, röövis Persephone ja viis ta allmaailma. Leina tabas, ta keeldus midagi söömast. Tema leina kannatanud ema unustas oma kohustused ja selle tulemusel keeldus põllukultuuride kasvatamine. Niisiis, Zeus saatis Hermese tüdruku ema juurde tagastama. Kui Hermes Persephone'i päästma saabus, alistus ta nälga ja sõi grammikamahla. Hermes tõi ta maa peale tagasi ja tal lubati jääda ema juurde vaid osa aastast, mis peaks seletama, miks meil on talv.

Video Juhiseid: VANA-KREEKA VÄHEM KUI 4 MINUTIGA ehk 6 klass ajalugu video Ajaline lühiülevaade Vana-Kreekast (Aprill 2024).