Miks peaks välja tulema
Toidupoes reas seistes kuulsin üle kahe inimese rääkimas. Mees ja naine, kes arutasid vaikselt tõsiasja, et mees oli gei, olid aastaid olnud ja ikka polnud ta kellelegi peale tema välja tulnud. Tavaliselt poleks mul raskusi kukkuda, ma ootaksin ja leiaksin midagi, millega end ootele minnes hõivata, kuid mingil põhjusel olin sunnitud kuulama. Nad hakkasid oma vestluses üha palavamaks muutuma, kuna naine selgitas, et kõik teavad, et ta on gei, isegi tema vend ja ema olid temalt küsinud, miks ta pole veel välja tulnud.

Minu kord oli kontrollida, nii et hakkasin oma asju konveierilindile panema ja kuulsin enne oma äriga jätkamist viimast näpunäidet. Naine küsis temalt, miks ta ei tuleks juba lihtsalt kapist välja, ja tema vastus oli lihtsalt, et see ei tee kellelegi mingit kahju, et ta välja ei tule. Tema vastus jäi mulle silma. Mõtlesin päevad läbi, mida ta ütles. Selles polnud mingit kahju. See oli tema asi, miks ta pidi välja tulema, kui ta ei tahtnud? Mis saaks siis, kui kõik teaksid, et ta on gei, siis kuidas tema otsus kapis viibida võiks mõjutada kedagi peale tema?

Kui ma vaatasin dokumentaalfilmi Suffragistliku liikumise kohta Ameerikas, mis tunnistas võitlusi ja ebaõnne, mille naine pidi ületama, et saada meestega võrdne valimisõigus, mõistsin, miks mõni juhuslik võõraste inimeste ebaharilik suhtumine väljatulekusse mind nii häirib. Kui XIX sajandi algul pidid naised ühinema, kätt tõstma ja valjuhäälselt ütlema, et nad väärivad võrdseid õigusi, siis LGBT-kogukond võitleb nüüd ka heteroseksuaalidena võrdsete õiguste eest, et neid ei diskrimineeritaks, abiellutaks ja perekonna loomine, haiglaruumidesse lubamine või raha pärandamine.

Mulle tuli meelde keskkoolis lugenud luuletus „Esimesena tulid nad…”, mille kirjutas Martin Niemöller, inimeste passiivsuse kohta holokausti ajal.

Nad tulid esimesena kommunistide kohale,
Ja ma ei rääkinud, sest ma polnud kommunist.

Siis tulid nad ametiühingute esindajate järele,
Ja ma ei võtnud sõna, sest ma polnud ametiühingu liige.

Siis tulid nad juutide järele,
Ja ma ei rääkinud, sest ma polnud juut.

Siis nad tulid minu jaoks,
Ja selleks ajaks ei jäänud keegi sõna võtta.

Kinsey uuringute kohaselt on USA-s umbes üks kümnest inimesest gei. Mis saab aga kõigist suletud isikutest, kelle üle ei peeta arvestust? Kas see arv võiks olla lähemal kolmele või neljale kümnest? LGBT-inimesed peavad meie võrdsuse eest seisma ja ühinema. Kui te välja ei tule, olete varjatud üksus. Kui te ei püsti ja olete arvestatud, vähendate meie arvu ja hoiate meid vähemusena.

Meid ei saa nõrgendada teie kaasamine, tulge välja, tõstke käsi ja tugevdage oma kogukonda ning aidake meil võidelda võrdsete õiguste eest. Kuna kogu maailm, iga inimene, kultuur, olenemata nende seksuaalsest sättumusest või nahavärvist, usust või sellest, keda nad armastavad, väärivad kõik õigust olla teenindatud, abielluda (isegi lahutada), saada lapsed, ja elada valjusti ja uhkelt!



Video Juhiseid: MA TULEN KAPIST VÄLJA (Aprill 2024).