Deebet-, krediidi- ja ajakirjakannete reeglid
Raamatupidamise jaoks teabe klassifitseerimise kõige esimene samm on konto normaalse saldo mõistmine. Päevikukirjed koostatakse vastavalt igat tüüpi kontole kehtivatele juhistele.

Bilansikontod on: varad, kohustused ja kapital. Konto tavapärane saldo kuvatakse selle konto küljel, kus see suureneb, olgu see deebet või kreedit, see on konto positiivne saldo. Varasid nimetatakse deebetjäägi kontod kuna nende saldo suureneb deebetis. Kohustusi nimetatakse krediidi-saldo kontod sest nende saldo väheneb krediidiga.

Mõnikord on kontodel saldo, mis pole a normaalne tasakaal, on lepitusprotsessi osa nende saldode tuvastamine, tasakaalu loonud põhjuse väljaselgitamine ja selle korrigeerimine. Näiteks kui kontrollkonto on arvelduskrediidi arvelt üle võetud, tuleb seda korrigeerida, tehes kande, mis kannab selle lühiajalise kohustuse sinna, kuhu see antud juhul kuulub, kohustustele, mille normaaljääk on krediit.

normaalsed saldod kontod on järgmised:
Varad: Deebet
Kohustused: Krediit
Omaniku omakapital: Üldiselt krediit. Oluline on seda meeles pidada Omaniku omakapital on tulude kapitalile lisamisega ning väljamaksete ja kulude lahutamisega.
Pealinn: Krediit
Taganemised: Deebet
Tulud: Krediit.

Kokkuvõttes:
Varad: normaaljääk on deebet
Kohustused: Normaaljääk on krediit
Omaniku omakapital: tavaline saldo on krediit
Tulud: normaaljääk on krediit
Kulud: tavaline saldo on deebet.

A ajakiri See on ettevõtte tehingute kronoloogiline salvestus. Ajakirjandusprotsess koosneb neljast etapist:
  1. Tehke kindlaks tehingud ja nende andmed.

  2. Tuvastage iga konto, mida tehing mõjutab, ja liigitage iga konto tüübi järgi

  3. Tehke kindlaks, kas iga konto on tehingu võrra suurenenud või vähenenud. Konto debiteerimise või krediteerimise määramiseks pidage meeles deebet- ja krediidireegleid

  4. Sisestage konto ajakirja, sealhulgas lühike selgitus päeviku sissekande kohta.



  5. Video Juhiseid: What is a Contra Accounts (Mai 2024).