Talu Hoskote 3. osas

• Mai 7, 2024

Minu lugejad on soovinud Hoskote talust rohkem teada saada ja kuna see on midagi mulle väga südamelähedast - siis läheb see kolmas ja viimane osamakse.

Nii hakkasime kahe aakri kallal tööd tegema palju hiljem kui ostukuupäev, kuna meil polnud selleks raha. Tõenäoliselt kümme aastat hiljem. Kuid kui vehklemine oli tehtud, seati sisse linnaturvatunne ja siis polnud meid enam peatada. Väravavahed avanevad, tohutu ja raske kloostrivärav, mille peale sain kirja - Gulab Mala pärast piirkonnas kasvavaid roose. Kuid me ei nimeta talu Gulab Malaks, selle asemel on meie ja poiste poolt viidatud Hoskile.

Mangopuud, nagu pildil näete, õitsesid ohtralt ja see murdis mul lillede eemaldamise südame, nii et puud ei nõrgenenud liiga vara viljastades. Ka chickoos tuli Lalbaghist vähese puuviljaga, kui nad olid vaevalt jalast kõrged. Eemaldasin ka need, et nad saaksid jõudu koguda ja pikemaks kasvada. Kuid nagu isa ennustas, kuna nad on pookoksad, ei ole nad kasvanud kõrgemaks kui 12 jalga ja nad on puuviljadega koormatud ning neid on pärast valmimist tõesti lihtne valida ..

Mõne aasta eest pidime Narsimappa laskma tugevatel oksadel V lõigata, maad puudutavate puude oksad, mis olid viljadega rasked. Nii põnev oli ringi käia suurte värviämbritega ja mangod korjata. Me mäletasime isade hoiatusi alati, ärge laske mangote prügil silma ega nahale sattuda, kuna see on happeline ja võib põletada. Nii õpetas ta teda korjama, varsi mulda hõõruma ja voolu kuiva mudaga sulgema. Kui kurb on mul tunda iga kord, kui vilja eemaldame, et ta pole siin, et farmi näha. Ka mu ema, ta oleks seda armastanud.

Sama teeme ka chickoosiga. Nad saavad välja pihustatud piimamahla, mille jälle hõõrume mulda ja alles siis paneme ämbrisse. Kikerhernemahl on tõesti kleepuv ja võib ühe sõrme segi ajada. Parim on ka mangomahla vältimine, kuigi on hämmastav, kui võtta välja sadu kauneid, punakasrohelisi koos varjundiga kollase mangoviljaga. Eelmisel korral pakkisime võimalikult palju ja viisime laste juurde, et nad saaksid puuvilju nautida.

Kolm aastat tagasi ostsin Lalbaghist paar tähtvilja (Carambola) taimi, mis on üsna hästi kasvanud ja viljad, kuid kahjuks ei saa me neist ühtegi talus elavate laste tõttu. Ka ühe tähemari on hästi kasvanud ja kotte tuuakse neid kord aastas ning kui meil veab, saame ka kotte maitsvaid Jamunse. Jackfruit, mida me vaevalt näeme, kuna need on rasked puuviljad, mida meile kanda ja tuua, nii et ainult farmi minnes kogume ühe või kaks, kui nad on selleks valmis.

Peaaegu kümne aasta pärast on avokaado vilja vilja kandma hakanud ja Narsimappa õnneks ei meeldi võivõrsed ning see toob meile kõik, mis vähestel puudel kasvab. Ramphali puud annavad kuhjaga puuvilju, mida jagame kõigile oma sõpradele. Ja hiljuti kinkis ta meile koti, millesse oli kasvanud sarlakid, mis ta oli kasvanud ja me ei teadnud, mida teha, sest me ei söö tšilli. Andsin selle ühele heale sõbrale, kes tegi sellest maitsva pasta, mida nad oma röstsaial söövad, öeldi mulle!

Oleksin armastanud sinna villa ehitada ja linna saginast eemal elada. Kindlasti ma mõtleksin sellele, kui juhtum on lõpetatud, ja loodan, et hoian neid mädanikke hea eest ära. Tulemas on nii palju tehaseid ja külaelanikud müüvad maad tohutute summade eest, mis on üles kasvanud kui üks heeder. Kuid praegu läheme ja naudime seda kohta, jah, see on meie raha kulutamine, kuna peame kuivadel kuudel hooldajale ja veetankeritele maksma.

Kuid muidu läheb Narsimappa ilmselgelt hästi. Ta on ostnud endale kolm lehma. Puud saavad nüüd värsket sõnnikut ega vaja tegelikult regulaarset kastmist. Ta läheb tööle naabertaludesse roose korjamas. Bambus, mille ma taha istutasin, on kasvanud koos chapdiga ka looduslikuks taraks. Ja Narsimappa ning tema naine ja pere valasid piima elanud madule, kes elab sipelgamäel Litchie puude all.

Ja jah, litšš kannab vilja üks kord kolme aasta jooksul ja õnneks saame neist kotte endale lubada, kuna poisid neile ei meeldi!

Video Juhiseid: Farmer Puttanna with his good looking Hallikar ox pair from Hosur Hobli, Gowribidanur talu (Mai 2024).