Biker pühakud - tulnukpead

• Mai 3, 2024

Meie noortele lugejatele mõeldud salapärase loo 2. peatükk. Uute sõprade saamine on keeruline. Teiste eelarvamuste tegemisel sulgeme ukse sõprusele.

Teine peatükk
Võõraste pead

Kui ta jalgrattaga sõiduteelt alla veeretas, kuulis Sebastian, kuidas tema ema helises välisuksest. "Ärge unustage oma kiivrit."

"Ema, see näeb loll välja. Nagu ma oleksin välismaalane."

"Tore, teeskle vaid, et tungid Maale. Teate reeglit, kiivrit ei tohi, jalgrattaga ei tohi sõita," ütles naine tema juurde kõndides. "Ja pidage meeles ..."

"... mu pea pole nii raske, kui sa arvad," lõpetas ta naise poole.

"Täpselt. Rumal, nagu see kõlab, meeldib mulle, et su pea on selline, nagu ta on." Ta kallistas teda. "Lõbutsege ja olge enne pimedat kodus. Oh, ja kui lahkute pargist, andke meile teada, kuhu lähete. Okei?"

"Olgu," vastas Sebastian ja pani kikk-aluse maha. Ta kõndis tagasi garaaži, et saada võõrast peakiivrit.

+++

Üks tore asi kolimise juures oli see, et ta sai nüüd oma rattaga mööda naabruskonda ringi sõita. Nende vanas kodus pidi ta olema väga ettevaatlik, lihtsalt tiirutades. Inimesed olid kasutanud oma tänavat otseteena ühelt peateelt teisele. Nad pöörasid vaevalt tähelepanu stoppmärkidele ja kindlasti ei otsinud nad jalgratastel lapsi. Siin elasid nad ummiktänaval. Tavaliselt kuulusid ainsad autod tänaval elanud inimestele.

Selles uues naabruses sai ta ka mõne kvartali parki sõita. See polnud suur park, kuid sellel oli nõlvaga parkla. Rattasõitjad ja uisutajad harjutasid nõlval trikke. Mitte, et Sebastian oleks trikkimisega hästi hakkama saanud. Ta tegi lihtsaid asju, näiteks hüppas ratta selga või sõitis ilma käteta. Mida ohtlikumad nipid ta teistele jättis.

Pargile lähenedes ta naeratas. Ta tunnustas Andy Millerit parklas rühmitud poistega. Andyga oli kõik korras. Nad olid kohtunud, kui Millers kutsus Bellopedi pere eelmisel laupäeval koosviibimisele. Andy isa oli linnas metodisti kiriku pastor. Andy vanemad olid aidanud uue kiriku algust. Nemad olid soovitanud uue kiriku jaoks vana ilupood.

Sebastian astus üles rühma "Yo Andy".

"Hei, Sebastian. Mis saab?" Andy vastas.

"Mitte palju. Tere," ütles ta teistele poistele.

"Tere," vastas enamik neist. Üks poiss vaatas talle lihtsalt otsa nagu tema oli Maale tungiv tulnukas.

"See on Grif," ütles Andy silmitsevale poisile viidates. "See on Randall, Tucker ja mu nõbu Bubba," jätkas ta igale poisile osutades.

Bubba? Inimesed nimetasid oma lapsi tegelikult "Bubbaks", "imestas Sebastian. Kõik, mida ta ütles, oli: "Tere." Ta oli väga närvis. Grif vaatas teda, nagu oleks tal kõrvadest väljunud roheline lörts ja otsmiku keskel kolmas silm.

"Kust sa pärit?" muigas Grif.

"Noh, me kolisime just siia Philadelphiast. See on Pennsylvania, mitte Mississippi," sõnas ta nalja proovides. Keegi ei naeratanud.

"Ma arvasin seda," oli muigav vastus. "Mis su nimi oligi?"

"Sebastian, Sebastian Bellopiedi," ütles ta ja imestas taas, miks tema vanemad ei oleks võinud teda Billiks või Johniks nimetada ega midagi muud lihtsamat öelda ega öelda.

Enne kui Grif midagi muud öelda sai, hüppas Andy sisse. "Rääkige neile oma nimi." Teiste poole pöördudes teatas Andy neile: "See on lahe lugu. Jätkake."

"Minu nimi? Oh, sa mõtled püha Sebastiani kohta?" Sebastian sai kergenduse. Ta ei tahtnud neile öelda, mida Bellopiedi mõtles. Uueks poisiks olemine oli piisavalt raske. Ta alustas oma lugu.

Ta rääkis neile Rooma sõduri Püha Sebastiani loo, kes sai kristlaseks. Sel ajal oli kristlaseks olemine seadusevastane. Ta leiti välja ja mõisteti surma. Roomlased sidusid ta vaiaga ja tulistasid nooli täis. Nad jätsid ta surnuks, kuid ta oli endiselt elus. Püha Sebastianil õnnestus põgeneda. Kui roomlased surnukeha pärast tagasi tulid, oli ta kadunud. Nad jälitasid teda ja peksid ta surma.

"Vau! See on mingi lugu," hüüatas Tucker.

"Jah, mulle meeldib see osa, kui nad tulistasid teda kõigi nende nooltega. See oli suurepärane," naasis Bubba.

"Grifi pea loksus nende poole nagu madu, kes oli tundnud hiirt." Mida sa mõtled "suurepärane"? See oli loll! Pärast noolt täis tulistamist ei oleks keegi elanud. "Grif pöördus Sebastiani poole." See pole tõsi. Seda ei juhtunud. "

"Oota! Kas pole see tüüp, kellele meeldib vaadata filme, kus kangelane peksab kümmekond poissi pärast seda, kui teda on kuus korda maha lastud?" Nõudis Andy. "See on omamoodi ajalooline tegevuslugu."

Grifi pea kiskus Andy poole. "Noh, need on filmid. Need pole tõelised. Ma kahtlen, kas see pühamees oli palju sõdur. Mismoodi see nimi peaks olema? Ta on oma nime saanud mõne mehe järgi, kes tapeti."

"Noh, see on parem, kui teda nimetada müütilise metsalise järgi," kuulis Sebastian ise ütlevat. Oh, tema arvas, et Grifi silmad kitsenesid. Ta nägi tõesti välja nagu madu, keda tabas.

"Millest sa räägid?" Grif nõudis teadmist.

Sebastian uinus ja püüdis otsustada, kuidas mitte peksa saada.

"Ma küsisin, mida sa sellega mõtlesid?"

Kündva pea Sebastian ütles: "Teie nimi on Griffin, eks? Griffin on moodustatud loom. See on pool lõvi ja pool kotkas."

"Kuule, see on täitsa lahe," ütles Randall. Naeratuse poole vaadates vaatas ta Grifile otsa.

"Minu nimi on mu ema," hõiskas Griffin. "Griffin oli tema perekonnanimi."

Sebastian veeretas oma ratta paar sammu eemale ja üritas mõelda, mida öelda. Andy hüppas sisse: "Noh, see tähendab, et teie ema perekond sai selle griffini-asja järgi nime. See kõlab justkui äge," ütles ta Sebastianile otsa vaadates.

"On. See on kuningatega palju seotud."

"Kuidas sa griffinidest ja asjadest tead?" Bubba palus oma ratta Sebastiani juurde veeretada.

"Mu ema oli varem inglise keele õpetaja. Kui teised emad lugesid oma lastele Karupoega Puhhi, luges ema mu müüte. Ma ei teadnud Punamütsikesest, aga teadsin Jasonist ja argonautidest."

"Ma olen väsinud rääkimisest seismast," sõnas Grif oma jalgrattaga sõites. "Sõidame."

"Jah," vastas Tucker. "Nüüd on meil kuus meest. Me saame moodustada meeskonnad stunt show'ks."

"Mis see on?" küsis Sebastian.

Andy vastas: "Meil on stuntvõistlus. Oleme võistelnud individuaalselt, kuid nüüd on meil võistkondi. Teeme oma parimad rattanipid nõlval alla lastes. Teised kutid hindavad kohut. Tead, nagu olümpiamängud." Andy sõitis üle nõlva tippu.

"Uh, Andy, ma ei tee palju trikke," ütles Sebastian, üritades oma häält madalana hoida. Ta ei soovinud, et teised seda kuuleksid. Ta polnud kindel, millised oleksid tema vanemate reaktsioonid, kui nad teaksid, et ta teeb nõlval ratsutamist. Ta teadis, et tal on ainult kaks valikut. Ärge sõitke "Stunt Show'l" ja olge suur wimp, ega võtke võimalust ja palvetage, et ta ei murdnud käsi.

Valides ütles ta kiire palve ja asus rühma juurde. Meeskonnad jagunesid omavahel. Ta oli Andy ja Bubbaga teises meeskonnas.

Reeglid olid lihtsad. Iga meeskond võttis kordamööda. Sõitjad teeksid oma parima triki. Vastase võistkond viskas sõitja ühele kuni kümnele. Punktid liideti võistkonna tulemuste saamiseks. Bubba oli ametlik väravakütt, kuna ta tegi alati matemaatikat.

Esimesena läheks Grifi meeskond. Randall rivistus üles alustamiseks. Ta sõitis mäest alla lihtsa „kätega pole“ matkaga. Sebastian ohkas kergendusega. Ta oskas seda teha. Andy, Bubba ja Sebastian panid pead kokku, et teda lüüa. Nad otsustasid hindeks viis. Pole suurepärane, aga ka mitte halb.

Järgmine oli Tuckeri kord. Samuti hoidis ta oma trikki lihtsana. Rattaratast alla hüpates teenis Tucker seitsme. Sebastianit oli kergem tunda. Ta oskas omi hoida ja meeskonda mitte maha lasta. Ta soovis, et tema uued sõbrad mõtleksid temast hästi.

See jättis Grifi meeskonnale 1. Ta tõmbus nõlva juurest minema, et head starti jõuda. Grif hakkas serva poole kiirust suurendama. Kallakuni jõudes tõmbus ta järsult üles, põhjustades jalgratta õhku hüppamise ja esiratta keerutamise. Alla tulles hakkas Grif oma jalgratta tasandama, siis kohtus maapinnaga. Ta maandus nõlval ja kallas peatuseni.

Kõik rõõmustasid. "Kümme! See on kümme!" Randall ja Tucker karjusid. Kui Grif oma ratta mäest üles tõstis, hakkasid kolm meeskonna liiget kõlama: "Kümme, kümme, kümme!" Sebastian, Andy ja Bubba noogutasid pead.

"Teil on õigus, neil on õigus," laulis Bubba välja. "See väärib kümmet. Meeskonnal 1 on kokku kakskümmend kaks punkti."

Teise meeskonna liikmed pidasid oma strateegia kavandamisel koos. "Bubba ja Sebastian, te, kutid, saate hakkama ratastega ja see peaks andma meile neliteist punkti. See tähendab, et ma pean tegema vähemalt üheksa punkti väärt triki," visandas Andy nende jaoks.

"Mida sa kavatsed teha," soovis Sebastian teada. Ta oli tänulik, et vastutus võidu eest lasub Andy õlgadel. Kõik, mida ta pidi tegema, oli trikk, mida ta oli aastaid teinud. Andy plaan oli talle uudishimulik.

"Ei tea veel," vastas Andy. "Miks ei lähe sina ja Bubba esimesena. See annab mulle aega selle üle järele mõelda." Nad leppisid kokku, et Bubba läheb esimesena.

Teine võistkond alustas sõitu. Bubbal polnud oma rattaga probleeme. Kuna Tuckerile oli selle triki eest seitse anda, anti sama tulemus Bubbale.

Sebastian tõmbus nõlvale. See ei olnud nii pikk ja järsk, kui ta jälgis, kuidas teised alla sõidavad. Ta mõtles äkki vanale ütlusele, mida tema vanemad kasutasid. "Kui kõik teised hüppaksid Brooklyni sillalt maha, kas teeksite seda ka?" Kallak nägi järsku välja nagu Brooklyni sild, kus Sebastian pidi luige sukelduma. Ta võttis sügavalt sisse ja asus nõlvalt alla.

Ta hakkas käima. Ta ei pidanud kiiresti möllama, kuna gravitatsioon tõmbas teda nurga alla. Kiiruse tõustes tõmbas ta jalgratta üles ja esitas oma ratta. Ta tõi oma jalgratta alla ja üritas meeskonnakaaslasi rõõmsalt kuulata. Ta kuulis teistsugust heli. See oli väike, kuid see pani ta südame seisma.

See oli a klõps heli. Pole vali, aga Sebastian kuulis seda. See pani ta keha vibreerima. Ta vaatas esiratta poole. Üks ratta kodarad oli purunenud. Enne kui mõistus suutis kätel pidureid rakendada, nägi ta, et kobar langes teiste kodarate vahele ja lukustas ratta. Nano-sekundiga jalgratas peatus. Kahjuks tema keha ei peatunud. Sebastian tundis end lendavat üle juhtraua.

Ta teadis, et see läheb halvaks, kuid tal polnud kontrolli, kuna ta hakkas klappima. Ta laskus esimesena! Ta pani näo kaitsmiseks vaistlikult käed üles. Pea pea maapinnale kuuldes kuulis ta heli halvemat kui kodara klõpsatus. See oli pragu.Siis lõpetas ta kurereha, maandudes selili.

Sebastian lamas paigal, püüdes aru saada, mille ta murdis. Järsku ümbritsesid teda teised. "Kuule, sa oled korras mees.?" "Kas sinuga on kõik korras?" "Oh ei! Oh ei!" Nad hakkasid talle esitama miljon küsimust juhtunu ja purunemise kohta.

"Oota, oota," krutskis Sebastian. Ta istus aeglaselt. Bubba oli selja taga, aidates tema raskust toetada. Sebastian pani käe pea kohale, kus ta maapinnale tabas. Midagi oli veider, kuid ta ei suutnud aru saada, mida. Ta ei tundnud verd. Ta pea valutas, kuid see tundus okei. Siiski oli midagi kindlasti valesti.

"Oh, vau," hüüatas Tucker. "See on nii fantastiline!"

"Mida?" Küsis Sebastian.

"Teie kiiver. See ... see purunes kaheks." Tucker hoidis kinni Sebastiani kiivri tükid. See rippus tema kaela ümber rihmade.

Andy tegi tükid lahti ja näitas neid Sebastianile. "See võis olla teie pea. See võiks olla kiivri asemel kahes tükis. Inimene, teil on üks kõva pea."

Poisid aitasid Sebastianil jalad teiste vigastustega seotud küsimuste juurde. Sebastian kontrollis ennast. Imekombel ei paistnud olevat ühtegi murdunud luud. See ei tähendanud, et tal poleks valu olnud.

"Nüüd ma tean, kuidas praad tunneb end pärast seda, kui mu ema selle pakkuma paneb." Ta selg tundus, nagu oleks see toorelt lammutatud. "Kas ma kuskil veritsen?" Poisid aitasid tal verd kontrollida, kuid peale mõne T-särgi pisara ning selja ja käte selja kriimustuste ei leidnud nad tõsiseid lõikeid.

"Peaksite koju minema ja need ära koristama," käskis Tucker. "Ma kõnnin koos sinuga koju. Ma elan sinust vaid mõne kvartali kaugusel."

"Bubba ja ma tulen koos sinuga," ütles Andy. "Kas sa tuled Grif? Randall?"

"Ei," vastas Grif. "Ma otsin minna koju. Kohtumiseni Bubba. Kohtumiseni Tucker." Grif hüppas jalgrattale ja sõitis minema.

"Oodake Grifit," kutsus Randall talle järele. Ta hakkas teise poisi järel sõitma, pumpas kõvasti järelejõudmist.

"Inimene, oi, mees, ma arvasin, et see on sul olemas, kui nägin, et sa lähed üle juhtraua," naeris Tucker. Sebastian teadis, et oli ainult loomulik, et teised tahtsid õnnetusest rääkida, kuid tal oli piinlik. Ta oli just kukkunud alla oma uute sõprade ees. Ta üritas teemat muuta.

"Mis Grifiga on? Ta käitub nii, nagu ma just saabusin sellest uuest ulmefilmist."

"Milline?" Küsis Andy.

"Teate seda, kus tulnukad ründavad Maad ja katavad selle limaga."

"Oh jah, see lima, mis paneb meid magama, et nad saaksid meid süüa."

"Ärge muretsege," kommenteeris Bubba. "Ta käitus samamoodi, kui ma kolisin eelmisel aastal Rohelisele turule. Olin" linnalaps ", sest olime elanud Ateenas."

"Jah, kõikjal, kus roheline turg võrreldakse, on" suur linn "," naeris Tucker. "Neil on Ateenas kinoteater!" Nad kõik naersid selle üle.

"Ja pitsakohad," lisas Bubba.

Sebastian mõtles selle üle. Ta oli käinud Ateenas. See oli kena, kuid Philadelphiaga võrreldes polnud see "linn". Kõrgeim hoone oli ainult kolm või neli korrust. See on kõik, mida sa oled harjunud, et ta hindas.

"Ma arvan, et Roheline turg on minu jaoks kummaline, kuna see on nii erinev. Ma olen Griffini suhtes võõras, kuna olen põhjaosast ja suurest linnast," sõnas ta endale.

Kas olete lugenud 1. peatükki - Uss käes?

Video Juhiseid: Kahvliga skalpelli vastu (Mai 2024).