Juhendajate usaldamine

• Aprill 27, 2024

Lapse usalduse saavutamine on koolitajal mitmel viisil. Puudutan ainult kolme, mis on juhendaja näoilmed, kehakeel ning reaktsioonid ja reageeringud sellele, mida laps neis vapralt usaldab.

Esiteks tahaksin arutada näoilmeid. Kui laps on märatsevate emotsioonide käes, mis tekitavad neis raskusi või meeleheidet, jälgivad nad valvsalt teie näoilmeid, et näha kohtuotsuse, hirmu, pettumuse, viha jms märke. Enamik laste väärkohtlemise ohvreid teab liiga hästi, mida iga näoilme nende kuritarvitajalt tähendab. Ellujäänud lapsed on väga hästi kursis sellega, kuidas nende juhendaja suhtub sellesse, mida nad neile räägivad. Korraldajate jaoks on oluline meeles pidada, et nende hoole all olevad lapsed pole varem oma saladustega teisi usaldanud. Järelikult, kui nad algselt juhendajaga kohtuvad, on see inimene tähelepaneliku uurimise ja kontrolli all. Tõenäoliselt istuvad nad esimese seansi ajal vaikselt, kui nad jälgivad, kuidas juhendaja reageerib ja reageerib sellele, mida teised neile rühmas räägivad. Kuidas juhendaja teeb, selgub, kas ta neid usaldab või mitte.

Usalduse saavutamise nimekirjas on kehakeele teema teine. Korraldaja peab proovima teatud asju mitte teha, näiteks raputada pead vastikus, kui laps jagab midagi sügavat saladust. Näiteks kui laps kirjeldab abistajale oma vägivalda, siis kui see juhendaja raputab pead, võib see tekitada tulevastes sessioonides juhendaja ja lapse vahelise usalduse küsimuse. Laps võib küsida, kas juhendaja teeb neile ka haiget. Pidage meeles, et paljud laste väärkohtlemise ohvrid on õppinud emotsioonide ja kehakeele lugemise rasket viisi. Neil on tavaliselt nii madal enesehinnang, et selleks ajaks, kui nad juhendajaga kohtuvad, võivad lapsed arvata, et juhendaja on nende ja nende käitumise suhtes vastumeelne.

Korraldajad peavad püüdma ohvriga rääkimise ajal mitte ruumis ringi vaadata. Nad peavad andma lapsohvrile austust, mida nad väärivad. Kui keegi räägib, siis nad mitte ainult ei räägi, vaid jälgivad reaktsioone ja kehakeelt. Ehkki juhendajal võib olla vaja pilk teiste ümber ringi vaadata, et kontrollida, kuidas nad end tunnevad, peab juhendaja meeles pidama, et osutab suurema osa oma tähelepanust sellel hetkel kõnelevale inimesele.

Korraldajad peavad lapsi kuulates olema teadlikud oma kehahoiakust. Korraldaja võib-olla soovib oma rühti uurida, veendumaks, et nad ei kaldu tahapoole, justkui osutaks tüdimustundele. Samuti peab juhendaja meeles pidama lapsega istumist ja rääkimist, mitte nende kohal seismist. Korraldaja ei tohiks lõua käes hoida ega sellega lõuga hõõruda, justkui öeldes neile, et nad tahavad, et nad kiirustaksid koos sellega, mida nad väljendavad. Korraldajad peaksid proovima olla teadlikud jalgade liikumisest, olenemata sellest, kas nad hammustavad oma küünte või mitte, või koputavad pliiatsi või sõrmedega. Kõik need käitumisviisid näitavad üles tuge vajava lapse suhtes kannatamatuse tunnet; purustades seeläbi usalduse.

Video Juhiseid: 01. Avatants - "Lendame koos!", juhendajad Roberta-Grethel Agu ja Kenzo Brauer (Aprill 2024).