Mitteilukirjanduse kaks peamist stiili
Kas olete kunagi endalt küsinud, miks inimesed kirjutavad? Ma ei pea silmas ilukirjanduse kirjutamist, see on täiesti teine ​​teema. Ma räägin mittekirjanduslikust kirjutamisest.

Pärast palju hoolikat mõtlemist ja vaatlemist ning kümnete inimestega sel teemal rääkimist olen õppinud, et põhjuseid on sama palju ja erinevaid kui kirjanike endi poolt. Kuid parim põhjus kirjutamiseks on parim põhjus midagi teha, sest see aitab teil arendada oma kaasasündinud potentsiaali.

Kirjutamine on ja jääb alati imeliseks viisiks õppida. Kirjutades eristad, kas sa mõistad midagi tõesti või mõtled lihtsalt, et saad aru. Juba kirjutamise kord paneb mõtlema ja järele mõtlema.

Kirjutamisprotseduur on rahutu uurimistsükkel, kompositsioon ja kirjutab ümber ning lükkab autorit kriitilise mõtlemise, loovuse, analüüsi, deduktsiooni ja teadlike otsuste tegelike eesmärkide poole. Selles aspektis tähendab kirjutamine peamiselt õppimist, mitte aga seda, mida te juba teate. Kui kirjutamine ei õpeta sulle midagi, pole see midagi.

Kaks levinumat kirjutamisvormi on väljendusrikas ja kommunikatiivne. Ekspressiivne kirjutamine on lahtine ja isiklik, kirjutatud kirjaniku edasiseks mõistmiseks ja väljendamiseks. Kommunikatiivne kirjutamine on analüütiline, formaalne ja umbisikuline.

Avatud ja loov, väljendusrikas kirjutamine on kasulik viis teema tundmaõppimiseks. See eeldab, et kirjanikul on juba selle teema kohta märkimisväärsed teadmised ja mõistmine ning ta kirjutab sellest lugejat. Ekspressiivne kirjutamine nõuab kindlatest hääle-, hääle-, sõnavaliku-, tõendus- ja viitereeglitest kinnipidamist.

Kirjutamine kui õppimine algab ekspressiivsest kirjutamisest. Mõelge, mis tunne on siis, kui olete mõnda teemat õppinud. Kõik on harjumatu. See on nagu viibimine ebatavalisel maal ja sõnad ise on võõrad. Ekspressiivne kirjutamine annab teile võimaluse hakata mõtestama mõnda teemat; tuua ellu lugematu arv fakte, määratlusi, reegleid, võimalusi ja vaateid ning jõustada nende suhtes mõni korraldus.


Kommunikatiivse kirjutamisega on välimus kõik. Kommunikatiivne kirjutamine sisaldab aruandeid, plaane, igasuguseid ametlikke dokumente, taotluskirju ja nii edasi. Kõigil neil kirjutamisviisidel on ühist tähtsust välimusele.


Kommunikatiivset kirjutamist reguleerivad ranged reeglid eristavad üsna tõhusalt neid, kellel pole mingis valdkonnas piisavalt teadmisi. Näiteks tehnilised paberid või esialgsed müügilehed võivad vaeseid kirjanikke sageli rikkuda lihtsalt selle järgi, kuidas nad ilmuvad.

Kommunikatiivne kirjutamine, nagu ma juba mainisin, eeldab, et peate teadma palju konkreetse valdkonna reegleid ja mustreid, nii et oleksite parem teada, millest räägite.

Pole tähtis, mis tüüpi kirjatööd teete, ekspressiivne või kommunikatiivne, on alati arenguruumi. Kirjanikuna peaksite alati otsima võimalusi oma kirjutamisoskuse parandamiseks ja parendamiseks, et saaksite olla parim kirjanik.




Jälgige @ThriveandGrowMe



Video Juhiseid: Trying to Get Into Fitness & Health (Mai 2024).