Arvestuspõhimõtted
Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted (GAAP) on juhised, mille kaudu (majandus) üksus kajastab oma finantstehinguid. Neid tuleb kohaldada järjekindlalt ning kõik kõrvalekalded, mis kahjustavad finantsaruannete kasutajate objektiivsust, tuleb avalikustada ja neid tuleb põhjendada.

Ettevõtlusüksuse kontseptsioon
Arvesse võetakse majandusüksust. Ettevõtlusüksuse kontseptsioon näeb ette, et ettevõtte või organisatsiooni raamatupidamist hoitakse eraldi selle omaniku isiklikest asjadest. Ettevõtte bilanss peab kajastama üksnes ettevõtte finantsseisundit. Samuti kantakse ettevõtte tehingute kirjendamisel omaniku isiklikud kulutused omanikult ja need ei tohi mõjutada ettevõtte majandustulemusi.

Meneva (jätkuva) mure kontseptsioon
Jätkuva ettevõtte kontseptsioon eeldab, et ettevõte tegutseb ka lähitulevikus. Kui (majandus) üksuse tegevuse jätkamise või jätkamisega seoses on mingeid ebakindlusi, tuleb see finantsaruannetes avalikustada, õigustades seda muret sellise otsuse põhjuste ja alustega. Kuni mõistlikud faktid ei viita teisiti, eeldatakse, et raamatupidamiskohustuslane eksisteerib piisavalt kaua, et vara kasutada ja oma kohustusi täita.

Konservatismi põhimõte
Konservatiivsuse põhimõte näeb ette, et ettevõtte raamatupidamine peaks olema õiglane ja mõistlik. Tõenäolised kahjud tuleb kajastada kohe, kui need avastatakse ja kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Näiteks võlgade õigsuse kajastamiseks vähendab ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katmine sissenõutavat summat. Subjektiivset analüüsi vajavad hinnangud ei tohiks ülehinnata tulusid ja vara väärtust ega alahinnata kulusid ja kohustusi.

Objektiivsuse põhimõte
Objektiivsuse põhimõtte kohaselt kirjendatakse raamatupidamine objektiivsete tõendite alusel. Usaldusväärsus peab raamatupidamisinfo olema objektiivne. Objektiivsus nõuab äritehingutega seotud kontrollitavate sündmuste erapooletut arvamust. Esmased allikad on parimad. Tehingu alusdokument on peaaegu alati parim objektiivne tõendusmaterjal.

Ajaperioodi kontseptsioon
Ajavahemiku kontseptsioon näeb ette, et raamatupidamine toimub kindlatel perioodidel, mida nimetatakse ka eelarveperioodideks. Eelarveperioodid on võrdse pikkusega ja neid kasutatakse ettevõtte rahalise arengu mõõtmisel. Raamatupidamise teave peab kasulik olema ajakohane, esitatud õigeaegselt.

Tulude kajastamise põhimõte
Tulude kajastamise tava näeb ette, et tehingu lõpuleviimise ajal kajastatud tulu. Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse korral kirjendatakse tulud teenimise ajal ja kulud kajastatakse tekkimise hetkel. Kui tegemist on sularahatehinguga, kirjendatakse müügitulu müügi lõpuleviimisel ja saadud raha laekumisel.

Vastavuspõhimõte
Lihtsalt öeldes tuleb tulude kindlaksmääramisel kulud kokku viia nende teenitud tuluga. Vastavuspõhimõte on tulude kajastamise põhimõtte laiendus. Selles öeldakse, et iga teenitud tuluga seotud kuluartikkel tuleb kirjendada samal arvestusperioodil kui tulu, mida see aitas teenida. Muidu toimimine takistab finantsaruannete õiglast mõõtmist tehingute tulemuste osas.

Kulupõhimõte
Ostude kajastamine peab toimuma nende soetusmaksumuses, mis peaaegu kõigil juhtudel kajastub tehingu alusdokumendis. Kasumiaruande ja bilansikontod tuleb kirjendada soetusmaksumuses, mida tõendab nende objektiivne õiglane turuväärtus omandamise ajal. Nimetatud ajaloolisteks kuludeks ei korrigeerita neid arve tavaliselt turuväärtusega.

Järjepidevuse põhimõte
Tulude ja bilansikirjete väärtuse määramiseks kasutatavaid arvestusmeetodeid tuleb periooditi kohaldada järjepidevalt. Finantsaruannete kasutajad eeldavad, et vastupidise väite puudumise korral on järgitud järjepidevust. Raamatupidamismeetodite muudatused tuleb täielikult avalikustada.

Olulisuse põhimõte
Arvestuspõhimõtteid ei pea järgima, kui antud toimingu mõju on ebaoluline ja selle mõju ei mõjutaks raamatupidamisandmete lugeja tõlgendust. Olulisuspõhimõte nõuab raamatupidajatelt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kasutamist, välja arvatud juhul, kui see oleks kallis või keeruline ning kui reeglite eiramisel poleks tegelikku vahet.

Täieliku avalikustamise põhimõte
Finantsaruannetesse tuleb lisada kõik olulised olulised faktid. Teatavat teavet, näiteks tingimuslikku kohustist, saab hõlpsalt edastada joonealuse märkusega, samas kui muu teave, näiteks inflatsiooni mõju, nõuab keerukamaid protseduure ja arvutusi, mis tuleb esitada koos finantsaruannete lisadega. Täieliku avalikustamise põhimõtte kohaselt peab kogu aruanne sisaldama kogu teavet, mis mõjutab ettevõtte finantsaruannete täielikku mõistmist.

Petturlikud finantsaruanded on levinud. Kohtuekspertide raamatupidajad aitavad uurida raamatupidamispõhimõtete rikkumisi.Investoreid, finantseerimisasutusi ja valitsust on petetud petlike finantsaruannetega, mis ei ole järginud üldtunnustatud raamatupidamistava, või on neist lahkunud, ilma et seda fakti finantsaruannete lisades avaldaks.