Intervjuu Marianne De Nazarethiga - 1. osa

• Aprill 26, 2024

Marianne De Nazareth, UNFCCC ja UNEPi kaasõpilane, on vabakutseline ajakirjanik, kelle kirg on keskkonnaga seotud probleemide uurimine. Ta töötas Asst. Indias ilmunud väljaande The Deccan Herald toimetaja. Nüüd töötab ta St. Josephi kolledžis (India) abiteaduskonnana. See on selle intervjuu esimene osa.


Keskkond @ B: Keskkonnaajakirjanikuna öelge, mis on teile viimaste aastakümnete suurim keskkonna hea, hea või halb?

Marianne: Minu jaoks on suurim keskkonnaalane üllatus, mis on kindlasti halb uudis, Himaalaja liustike sulamine, mida nägin 2009. aastal Katmandusse tehtud reisi ajal. Liustiku sula toidab miljardeid inimesi allavoolu ja on eelkäik kriisile, mis võib vallandada veesõjad. See on olnud väga murettekitav nähtus, mille tuleb peatada või vähemalt kontrollida. Selle asemel on IPCC arutanud faktivigade üle ja selle üle, kas nähtus aset leiab või kas see on petlik. Mida peab maailm mõistma, et kliimamuutused on peatamatud, kui me ei tee midagi kiirustades? Meie, keskkonnaajakirjanikud, peame tegema oma panuse, levitades sõna ja kirjutades lugusid, mis paneb tavalise inimese mõistma, et me oleme kõik koos ja seetõttu peavad kõik ühise eesmärgi nimel pingutama.

Keskkond @ B: Milline on globaalse soojenemise mõju taimedele ja loomadele?

Marianne: Meie elu jooksul on paljud taime- ja loomaliigid - taimestik ja loomastik kadumas. Tegelikult kasvavad soojenemise tõttu paljud sissetungivad liigid, kes külma tõttu ei saanud teatud piirkondades nagu Himaalaja kasvada, ja tapavad kohalikke liike. Arktika piirkondades tähendab soojem kliima punaseid rebaseid, Arktika rebase röövloom liigub kaugemale põhja poole, tungides arktilise rebase traditsioonilisse elupaigasse. Lemmikud (närilised), kes on rebase saagiks, surevad lühemate, mahedamate talvedega. Keskmine temperatuur on tõusnud piirkondades, kus Quiveri puu kasvab Lõuna-Aafrikas ja Namiibias. Põua ja sellega kaasnevate probleemide levimisega viimase kümnendi jooksul on ekvaatori piirkonnas surnud sadu puid. Need on vaid kaks näidet globaalsest nähtusest.

Keskkond @ B: Millist mõju avaldab globaalne soojenemine India subkontinendil?

Marianne: Siin Indias ei suuda põllumehed kliima soojenemisega ette näha, millal oma põllukultuure kasvatada ja põlde kündma hakata. Mussoonide suhtes pole kindlat mustrit, nagu eelmisel sajandil. Nii seisavad põllumehed, kelle põllukultuuride kasvatamiseks vihmad sõltuvad vihmast, silmitsi suurte probleemidega ja põllumeeste enesetapud on muutumas tavaliseks. Nad võtavad laene ja leiavad, et siis pole vihma, nii et neil pole saaki, lihtsalt tohutu võlg, mille nad maksavad, mistõttu nad teevad meeleheites enesetapu.
Ka mage vesi on muutumas väga suureks probleemiks ja kindlasti puhkevad riigis osariikide vahel veesõjad. Juba praegu seisame silmitsi probleemidega Karnataka minu osariigi ja naaberriikide Tamil Nadu vahel, jagades jõgedest värsket vett.
Elanikkond kasvab hirmutavas tempos ja napid ressursid muudavad jagamise keeruliseks. Siin Bangalores, kus on elanikkonna plahvatus ja globaalse soojenemise tõttu kuumenenud linn, pole energiat piisavalt ja meil on mitu tundi korraga kavandamata elektrikatkestused.

Keskkond @ B: Kes on kõige haavatavamad riigid, kes seisavad silmitsi probleemidega kliimamuutuste ja globaalse soojenemise tõttu?

Marianne: väikesed saareriigid - AOSIS seisab silmitsi väljasuremisega kliimamuutustest tingitud merepinna tõusuga. Kopenhaageni tippkohtumisel osalesime ajakirjanikega mitmel pressikonverentsil, kus AOSISe riigid rääkisid oma hirmust merepinna tõusu ja oma riikide kaotuse ees. "Meil on õigus elada ja näha oma laste lapsi samamoodi nagu sina," ütles Saalomoni Saarte esindaja. Ta murdis lavale ja hüüdis, paludes ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni täitevsekretäril Yvo de Boeril tagada, et Kopenhaageni lõpus oleks õiglane ja õiglane kokkulepe. Samuti kartsid AOSISe riigid väita, et 2 kraadi juures olev kork uputab neid ikkagi ja maailm ei tohiks vaadata midagi üle 1,5 kraadi. Bangladesh on veel üks riik, kus seisavad üleujutuste ja meretaseme tõusu tõttu rasked põllumajandused keeruliseks. Arengumaade rannajooned on ohus ja lõpuks, inimesed, saame aru, et kogu selle pinge põhjuseks on meie haldamatud elanikkond koos loomulikult arenenud maailma ajalooliste kasvuhoonegaaside heitkogustega.

Keskkond @ B: Millised on teie isiklikud tunded seoses globaalse soojenemisega?

Marianne: Ma näen, et globaalne soojenemine toimub mu ümber. Pole tähtis, kuhu ma sõidan Bonnist Kopenhaagenisse, Balist Nairobi, mõju on näha igal pool. Isegi minu kodulinnas Bangalores, mida peeti konditsioneeriga linnaks Lõuna-Indias, on kuumus juba märtsis talumatu.Mulle isiklikult tundub, et lisaks maailma poliitikute vahelise poliitilise vingerdamise jälgimisele ja näpuga näitamisele peame ka meie, inimkonna esindajad, tegema iseenda initsiatiivi. Globaalne soojenemine on siin selleks, et jääda, me tõime selle endale, nii et mida me saaksime enda heaks ära teha, peame ajakirjanikud levitama sõna, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on hädavajalik. Küsimus on, kuidas igaüks meist aitab kärpeid saavutada.

Video Juhiseid: Sleep is your superpower | Matt Walker (Aprill 2024).