Viis karikat

• Aprill 27, 2024

Karikamaadel elavatel inimestel on olnud õnnistus leida mitte ainult üks, vaid kaks uut noort ravitsejat. Kauni noore naise ja tugeva, kuid tundliku noormehe oskused ja intuitiivsed teadmised on pälvinud tohutult palju tunnustust. Neid mitte ainult ei austata oma küla poolt, vaid nad on saavutanud hämmastava maine ka kogu maal.

Kuid rahva hulgas on üks, kes on vähem rõõmus uute protseduuride ja kontseptsioonide üle, mida need kaks noort ravitsejat on imbunud vanadesse ideedesse ja tervendamisrituaalidesse.

Vana ravitseja, mis oli mähitud musta värvi kattesse, seisab tema küla kaudu voolava jõe ääres. Ta vahtis rahulolevalt enda ees seisvat kolme ümberpööratud tassi. Ta ei märka isegi kahte püsti seisvat tassi, mis tema taga seisavad.

Tema mõtted on keskendunud kahele noorele ravitsejale. Elu lihtsalt polnud karikamaadel enam sama. Kunagi olid inimesed tema probleemidega toime tulnud. Ta oli oma hõimu ravitseja ja šamaan ning teda austati ja austati tema positsiooni eest rahva seas. See aeg on siiski möödas. Üha enam tema hõimlast on hakanud minema uute tervendajate juurde. Ainult mõned väga vanad inimesed tulid ikkagi ja koputasid ta uksele.

Üha enam oma ajast on kulutatud jõe ääres mõtisklustele. Tal polnud südant enam hõimu tegemistega ühineda. Ta eelistas jääda iseenda külge haakunud teki sisse mässituna.

Ilma patsientideta ravitseja polnud tegelikult üldse tervendaja. Ta oli lihtsalt tühi anum, millest polnud enam midagi sees. Kahel noorel ravitsejal oli kõik vastused ja au. Aga kas vanas võtmes polnud ikka veel palju tarkust? Mõnda asja ei olnud tegelikult vaja muuta.

Vanamees kuulis noorte ravitsejate hääli, kui nad talle lähenesid. Ta vaatas üles, et näha neid kõndimas kätt ja animeeritud vestluses kätt ette. Nad nägid nii õnnelikud ja erksad, et ta tahtmatult neist eemale astus.

Nagu ta tegi, puudutas tema jalg kahte selja taga olevat karikat. Ümber pöörates nägi ta kahe noore ravitseja nägusid peegeldamas peeglist. Ta jälgis, kuidas nad üles vaatasid, ja nägi teda seal seismas. Nende nägu valgustas õnne, kui nad tema kohalolekut tunnistasid. Selle hetkega mõistis ta, et teda austatakse ja austatakse endiselt. Ta võiks ikkagi olla ravitseja ning olla mentoriks ja õpetajaks neile kahele noorele. Ta polnud muutunud. Ainus, mis oli muutunud, oli tema olukord.

Ta pöördus naeratusega ringi ja ulatas käed kahe noore ravitseja poole. Mõlemad võtsid käe ja ta tõmbas nad oma embusesse. Ta oli jälle koju tulnud.

Kui viis karikat leiab, et see on teie lugemisse sattunud, soovitab see teil lõpetada mineviku emotsioonide heitmine ja vaadata seda, mis teid siin olevikus ootab. Kui olete keskendunud ainult minevikule, ei suuda te kunagi hetkes täielikult elada. Ja hetk on koht, kus sa alati elad. Jätke kahetsus, hirmud ja mineviku otsustamatus enda taha, kus nad kuuluvad, ja alustage rõõmu, armastuse ja õnne põhjal elu loomist just siin ja praegu!

Video Juhiseid: SHANON - See viis (Eesti Muusika Karikas 1. hooaeg - 9. saade) (Aprill 2024).