Õuduskirjanduse soovitused

• Mai 7, 2024

On ilmne, kui autor proovib nende käsitööga liiga palju. Keel muutub jäigaks, iseloom ja / või olukord on liiga sunnitud ja dialoog tundub pinnapealne (“Kuidas sul läheb?” “Pole hea.” “See on tore.”). Oota ... ära pahanda ... ma arvan, et enamik vestlusi on mõttetud.

Vahet pole.

Kirjutamise ülesande täitmiseks on vaja oskust. Lugejat ei tohiks kunagi alahinnata. Ta saab teada, millal autoril lõbus pole. Ta tõmbub, kui mõistab, et autori süda on kõikjal, peale kirjutatud lehe. Õuduskirjanduse kirjutamise üks hirmutavaid ülesandeid on tagada, et žanrit ei defineerita klišeelugude sarjaga, kus tüüpilised pahed vaevavad tüüpilist kangelannat tüüpilisel pimedal ja tormisel ööl (vabandust, Snoopy).

Juba läbi aegade on õudukirjandus oma stipendiumite põrgust sügavalt sisse võtnud, et teenida oma koht legitiimse jõuna kirjandusmaailmas. Liiga sageli löövad mõned luupead välja jubedalt kirjutatud ebaoriginaalsete lugude sarja ja nimetavad neid õuduseks, jättes halva maitse kõikjal ja avades rünnakuid žanrile tervikuna. Me kui õuduskirjanduse fännid ei saa lasta sellistel ussitaolistel õuntel hunnikut rikkuda. Meie kohus on edendada õuduskirjanduse tõeliselt suuri ja tulevasi kirjanikke. Sellel saidil on meil ühine vastutus jagada oma vaateid õudusvaldkonna pürgijatele.

Õudus pole paljude autorite jaoks kerge tee. Seda teeb veelgi keerukamaks žanriridade alati aset leidv hägustumine fantaasia, ulme ja realismi aladeks. Sellise paranoiaga on tänapäeva maailmas palju muid traditsiooniliste vormingute raamatuid, mis tulevad välja vältimatult õõvastava õhuga.

Sellegipoolest saatke julgelt oma lemmikud (ja teie kõige vihatumad) sellel saidil võimaliku ülevaatamise / arutelu jaoks, et saaksime üksteist harida ja jätkata ajatut traditsiooni soovitada teatud kirjanikke, samal ajal kui teisi pilkame ja naeruvääristame. Suure targa inimese ja kaasaegse visionääri sõnul alustagem sellega.