Ainete kuritarvitamine ja koduvägivald
Perevägivald on tahtlik emotsionaalse, psühholoogilise, seksuaalse või füüsilise jõu kasutamine ühe pereliikme või lähisuhtepartneri poolt teise juhtimiseks.

Iga 15 sekundi tagant peksab naist USA-s tema abikaasa, poiss-sõber või elukaaslane. Perevägivald on 15–44-aastaste naiste peamised vigastuste põhjustajad, sagedamini kui autoõnnetused, vägivallatsemised ja vägistamised, mida ühendab USA endise kirurgi kindral C. Everett Koopi leid.

Muud uuringud on leidnud, et pooled naistest kogevad oma partnerite ees abielu ajal mingisugust vägivalda ja üks kolmandik lööb neid igal aastal korduvalt. Ehkki perevägivalla ametlikud hinnangud tuginevad suuresti FBI-le, politseile ja erakorralistele aruannetele, teatavad paljud naised perevägivallast ka sõpradele, sugulastele, kirikutele, sünagoogidele, arstidele ja õdedele.

Neid teabeallikaid ei kaasata riiklikesse kuritegevuse uuringutesse. Lisaks ei näita enamus aruandeid vägivaldsete juhtumite arvu, mida löönud naised ja nende lapsed on kogenud.

Vägivaldsed mehed kuritarvitavad sagedamini uimasteid kui vägivallatud mehed. SAMSHA statistika kohaselt on vägivaldsete meeste narkootikumide kuritarvitamise hinnanguline vahemik 52–85% - vägivaldsete meeste omast kolm korda suurem. Nii ohver kui ka vägivallatseja võivad vahejuhtumi ajal kasutada.

Üks peksmise tagajärg on suurem uimastitarbimise määr ohvrite seas, kes soovivad toime tulla depressiooni, hirmu ja stressiga. Perevägivalla kriminaalasjade uurimisel leitakse, et narkootikumidega seotud juhtumeid võetakse tõenäoliselt vähem kui vähem, kui juhtumeid, mis ei hõlma alkoholi ega uimastite tarvitamist.

Ebaseaduslike või välja kirjutatud uimastite kuritarvitamine on vägivallaga seotud väga keerukatel viisidel: krooniline uimastitarbimine tekitab perekonna dünaamikas stressi ja tugev uimastitarbimine võib muuta sõltlase käitumise kontrolli.

Alkoholi kuritarvitamise ja vägivalla seoste uurimisel leiti, et:
• Joomine on perevägivalla tagajärg 25–50% kõigist perevägivalla juhtumitest.
• Ainete kuritarvitajad on sagedamini vägivaldsed ja tekitavad tõsisemaid vigastusi. Nad ründavad partnerit tõenäolisemalt seksuaalselt ja vägivaldselt vägivallatsevad nad väljaspool kodu kui muid kui vägivallatsejaid.
• uimastite kuritarvitamine suurendab perevägivalla tõenäosust; mitte ainult joobeseisundis, vaid ka kainuse perioodidel.
• Suurim kuritarvitamise määr on mõõdukate ja raskete narkomaanide või sõltlaste (mitte kõige tugevamate joodikute) seas. Narkootikumide krooniline kasutamine on sotsiaalsel tasandil parem ennustamine kui äge narkojoove.


Video Juhiseid: Riigikogu istung, 13. aprill 2016 (Mai 2024).