Rootsi plaatraha

• Mai 18, 2024

Kuigi Rootsi pole tuntud väärismetallide suure kontsentratsiooni poolest, oli see tuntud oma 17. sajandi alguse vasevalude poolest, millest tal oli palju. Nagu me kõik teame, on vase untsi sisemine väärtus väiksem kui kulla, hõbeda või plaatina puhul. Vase münt, mis on ette nähtud kõrge väärtuse säilitamiseks, peaks olema palju suurem kui üks väärismetallidest. Lisaks takistaks selle suurus selle aktiivset ringluses kasutamist.
Vaseplaadi raha oli selle suuruse ja raske kaalu tõttu üldiselt tolle aja panka. Hoiustaja sai vastutasuks paberraha, mis sarnanes varajaste kullasseppade kullaga, mida nad hoidsid oma klientide varuks. Rootslased olid esimesed eurooplased, kes kasutasid Euroopas ülekantavat paberraha.
Legaalseid vasemünte löödi Rootsis esmakordselt 1624. aastal. Need mündid olid väiksema nimiväärtusega veerand-, pool-, 1- ja 2-maagilised, mis tõi riigikassasse väga vähe kasumit. Rootsis vase münte löödi enne 1624. aastat. Neil oli väga õhuke hõbetatud kate ja neid emiteeriti hõbemüntidena. Üks teooria, miks need mündid olid hõbetatud, oli see, et Rootsil puudus piisav hõbevarustus riigi sõjavõla Taani jaoks rahuldamiseks.
Knaredi leping, mis allkirjastati 21. jaanuaril 1613, lõpetas Kalmari sõja aastatel 1611-1613 Rootsi ja Taani vahel. Lepingu kohaselt pidi Rootsi kuue aasta jooksul Taanile hüvitama "miljoni riksdaleri liigi". Kui võla tagasimaksmine oli lõpule viidud, olid Rootsi hõbedavarud ammendunud, samal ajal kui tema vasevarud hakkasid kasvama.
Aastatel 1624–1642 varustasid Rootsi vaskkaevandused vermimismetalliga Sateri, Nykopingi ja Arboga rahapadasid. Pärast seda tähtaega läks münditootmine üle Avesta asutatud vaskmündile. Sellest rahapajast sai mündilõikamise peamine toiming 1644. aastal. Tegelikult oli see peaaegu kogu Rootsi vase vermimise peamine koht kuni 1831. aastani.
Rootsi kuningas Gustav II Adolf määras Avesta asutatud Rootsi rahapaja ainsaks valitsusasutuseks vaskplaadi raha rafineerimiseks, vermimiseks ja müümiseks. Vaseplaatide raha kasulikumaks muutmiseks koostasid Rootsi valitsusametnikud plaani välja anda suuri vasest plaate, mis on tembeldatud määratud seadusliku maksevahendi väärtusega, mis vastab selle väärtusele hõbedas. Iga vaskplaat tembeldati stantsidega vähemalt viis korda.
Igal neljal ühesugusel pitseril oli kroon, valitseva monarhi monogrammi eraldi osad, kuupäev ja rahapaja tunnus. Plaadi keskel oli eraldi rahapaja tempel, millel oli nimiväärtus dalers koos tekstiga "SILF: MYNT" viitega "hõbemünt" või "hõberaha".

Video Juhiseid: Lapins läheb piletita Rootsi (Mai 2024).