Alates IFSP-st kuni IEP-ni
IFSP-st (individualiseeritud pereteenuste kavast) üleminek IEP-le (individualiseeritud haridusprogramm) võib erivajadustega laste vanematele olla pettumust valmistav ja segane. IFSP annab vanematele suurema kontrolli oma lapse teraapia ja hariduse üle, kuna teraapia toimub sageli lapse kodus või muus kohas, kus vanem saab lapse tegevusi jälgida. Kui laps saab kolmeaastaseks, viiakse ta edasi IEP-le. Kuna teraapia toimub koolis, ei suuda vanemad vähem täpselt jälgida, mida nende laps saab. Paljud vanemad tunnevad, et nende lapsed satuvad “lõhede vahele”, kui nad kuuluvad koolipiirkonna ja IEP jurisdiktsiooni alla. Mida saavad vanemad teha tagamaks, et nende laps saab IEP alusel seda, mida ta vajab ja väärib?

Koos IFSP-ga toimib teenuse koordinaator vanemate ja terapeutide vahelise kontaktina. IEP-l puudub aga kontakt. See tähendab, et vanemad peavad tulema valmis selleks, et tagada, et nende laps saab kõik, mida ta vajab. Koolipiirkondade erivajadustega õppeprogrammide eelarved on sageli väiksemad kui varajase sekkumise rühmade eelarved, nii et vanemad leiavad mõnikord, et IEP-i kolides vähenevad nende lapse teenused. Selles osas on vanemate jaoks ülioluline mitte leppida vähemaga sellest, mida nende laps vajab. Koolipiirkonnad on kurikuulsad, kuna nad üritavad anda võimalikult vähe. Lapse jaoks pole paremat kaitsjat kui tema vanemad ja nende kohustus on võidelda selle eest, mida laps vajab. Vanematele oleks hea lugeda riigi- ja kooliringkonna vanemate ja õpilaste õigusi erihariduse osas. Liiga sageli eeldavad vanemad, et linnaosa pakub kõike, mida nad peavad pakkuma. Mitu korda pole see nii ja vanemad peavad ringkonda suruma, et saada kõik teenused, mida nende laps vajab. Kahjuks pole mõned vanemad oma õigustest teadlikud ja loobuvad kõigest, mida ringkond lapse jaoks sobivaks peab. Kahjuks kannatab ja kannatab laps kogu oma hariduse vältel.

Üks parimaid asju, mida lapsevanemad teha saavad, on pidada regulaarset suhtlust kõigi IEP meeskonna liikmetega, sealhulgas õpetajate, terapeutide, arstide ja muude asjaosalistega. Teadmine, et vanem proovib aktiivselt olla kursis oma lapse teraapia ja haridusega ning on sellega seotud, innustab terapeute ja õpetajaid andma endast kõik. Lapse klassiruumis tehtav vabatahtlik tegevus võimaldab vanematel näha lapse igapäevaseid sündmusi ja takistusi. See võimaldab vanematel täpselt näha, kuidas teraapia- ja õpikeskkond toimivad, ning annab seega vanematele võimaluse teha ettepanekuid selle keskkonna parendamiseks, et see vastaks kõige paremini lapse ainulaadsetele vajadustele.

Vanemad peaksid meeles pidama, et erinevalt IFSP-st, mida uuendatakse iga kuue kuu tagant, uuendatakse või ajakohastatakse paljudes riikides IEP-i igal aastal. (Mõni väitis, et uuendab IEP-sid ainult iga kolme aasta tagant. Sel juhul vaatavad nad üle testide tulemused ja teevad võimalikke IEP-e igal aastal väiksemaid muudatusi). IEP-d saab lapsevanema või IEP-meeskonna liikme taotlusel siiski varem uuendada. Seega, kui laps saavutab IEP eesmärgid või tundub, et ta pingutab, saab uue IEP välja anda, et pakkuda sobivamaid teenuseid.


Video Juhiseid: Termite Alates 01 (Mai 2024).