Kurtide täiskasvanute mõistmine
Ok lapsed - me vananeme! me vananeme ja paljud meist seisavad silmitsi vanusega seotud kurtustega. Kuidas säilitame elukvaliteedi, mida oleme oodanud? Neile meist, kes on kogenud hilinenud kurtust, on meie elu tagurpidi pööratud. Kõik tuttav on muutunud kummaliseks, sest me ei saa enam maailma tõlgendada sellisena, nagu me seda tunneme, ja me ei tea, kuhu me sobivad.

Kurtusele lähenemise varane sümptom on see, kui me ei suuda vestlusest aru saada. Palume inimestel end sageli korrata, et sotsiaalsed sündmused muutuksid stressi tekitavaks. Osalemiseks peame õppima uut suhtlemisviisi. Huulelugemine on üks viis meie suhtlemisoskuse laiendamiseks ja enamikul kogukondadel on rühmad, kes pakuvad tunde.

Enamikule meist ei tundu viipekeel olevat valik. Me mitte ainult ei taha uut keelt õppida, vaid keegi meist ümbritsevatest inimestest ei saa seda kasutada, nii et see tundub mõttetu. Enamik meist peab muutusi vastu ja tahame elada ning suhelda inimestega, keda tunneme. Me ei taha liituda kurtide kogukonnaga ja õppida viipekeelt. Viipekeele õppimine võib aga meie kogemusi avardada ja pakkuda sotsiaalset väljundit. Klasside osas, mida nad juhivad, küsige oma kohaliku kurtide kogukonna käest.

Kuulmisaparaadid, ehkki need on viimastel aastatel paranenud, ei suuda pakkuda heli, mida me ei kuule. Need sobivad hästi enamiku madala ja mõõduka kuulmiskaotusega inimeste jaoks, kuid on palju vähem tõhusad nende inimeste puhul, kelle kuulmine on halvenenud raskete või sügavate kategooriateni. Ehkki see on viimastel aastatel vähenenud, on kuuldeaparaadi kandmise häbimärgistamine, kuna see annab märku, et oleme kurdid ja kurdid võrdsustati lollide või rumalatega. See arvamus on püsiv, kuna sageli näime rumalad, kui jätame kõne ja heli näpunäited ümbritsevas maailmas silma.

Nii hakkame enesekindlust kaotama. Kui me ei kuule, jätame kahe silma vahele arutatava plussi ning teeme vigu ja vastame valesti või asjakohaselt ning see kipub tugevdama kurtuse silti. Usalduse kaotamine mõjutab ka meie tööelu. Võib-olla näeme vaeva oma töökoha säilitamisel või kui töötu seisab silmitsi diskrimineerimisega, kuna tööandjad ei näe meie kurtusest möödas.

Usalduse kaotamine põhjustab lõpuks enesehinnangu kaotuse. Isegi kui oleme rühmas, kuna me ei kuule ega saa hõlpsalt osaleda, kipub rühm meid ignoreerima ja saadetud sõnum on, et me pole olulised.

Kurtus põhjustab sageli stressi suhetes ja peredes ning sõprussuhete ja kolleegidega. Näiteks võib suhte jõudude tasakaal muutuda. Kurt mehe naine võib leida, et tal peavad olema tema kõrvad; kogu seltskondlike ürituste, olmeprobleemide või reiside korraldamine. Kui naine on talle varem lootnud, ei pruugi ta olla võimeline ega soovi seda kontrolli omada ja see võib põhjustada stressi.

Mõne aja pärast on lihtsam koju jääda, kui pingutada või ennast lolliks teha. Inimesed lõpetavad kutsumise, sest nad teavad, et meile ei meeldi rühmas olemine. Nii et isolatsioon on käes. Kuid selle kõige lõppu ei saa me kuulata raadiot ega muusikat ning telesaated vajavad subtiitreid. Nii muutume veelgi isoleeritumaks. Kurdid inimesed muutuvad väga üksildaseks ja tunnevad, et keegi teine ​​ei saa nende olukorrast aru. Nad ei tea, kuhu pöörduda, et mõista, mis neil toimub, ja leida lahendusi, mis nende elu veel kord mõttesse võtaksid. Kõik, mida tahame teha, on kuulda seda, mida tahame, et elu oleks sama, mis see oli enne kuulmise kaotamist.

Oma kogukonnas toetuse leidmiseks pöörduge kohaliku omavalitsuse, audioloogi või arsti poole. Näiteks Austraalias on Better Hearing organisatsioon, mis pakub tuge, nõuandeid, huulelugemise tunde ja seltskondlikke üritusi. Kohvihommikud ja -lõunad pakuvad sotsiaalseid võimalusi teistele inimestele, kellel on sarnased probleemid. Seda laadi koosolekutel osalemine võib aidata teil toime tulla eraldatusega, mida hilja kõrvulukustavate täiskasvanute puhul nii sageli juhtub.

Video Juhiseid: Как сделать ИНОПЛАНЕТЯНИНА из бумаги (Mai 2024).