Jaotus vestluses

• Mai 3, 2024

Kokkuvõte Flindersi ülikooli audoloogia, kõnepatoloogia ja audoloogia vanemõppejõu dr Christopher Lindi poolt BHA Adelaide Inc. liikmete rühmale 2012. aasta kuulmisteadlikkuse nädalal peetud ettekandest.

Teema: "Vabandust, kas sa korraksid seda?" - jälgimine, kuidas kuulmislangus mõjutab igapäevaseid vestlusi.

Kuulsuste kuulmise nädalal kuulus Austraalia paremal kuulmisel Adelaide Inc.-le, et Flindersi ülikooli audoloogia, kõnepatoloogia ja audioloogia vanemõppejõud dr Christopher Lind esines ettekandega:
"Vabandust, kas sa korraksid seda?" - jälgimine, kuidas kuulmislangus mõjutab igapäevaseid vestlusi.

Dr Lind ütles, et nad proovivad välja töötada uut vestlustel põhinevat teraapiat. Kuulmislangusega inimesed leiavad, et nende suurim probleem on vestlustega tegelemine ja see uurimus on suunatud sellele, kuidas me vestleme. Ta ütles: "Vestlus on midagi, mida me teeme, kuid tegelikult pole meil aimugi, milliseid reegleid me järgime." See pole nagu grammatika, kus reeglid kehtivad kirjakeelele. Vestlus on erinev ja me räägime lausetes harva. Ehkki see on põhimõtteliselt sensoorse tajumise ülesanne, on see siiski sotsiaalne tegevus. Vaegkuuljate (HI) jaoks võib vestlus olla kurnav. See nõuab palju pingutusi ja dr Lindi uurimistöö keskendub sellele, miks see on nii raske töö. Ta ütleb, et kuulmiskahjustus on sensoorne probleem, kuid kõrvade mittetöötamine on sotsiaalne probleem ja just selles valdkonnas vajab HI-viiruse inimene abi. Sellepärast on oluline välja selgitada seosed vestluse ja kuulmispuudega.

Meile tuletati meelde, et HI-viirusega inimesed kipuvad rääkima monoloogides ja kontrollivad vestlust, kui vähegi suudavad, sest see on lihtsam kui inimestevaheliste vestluste käigus püütakse jälgida teemamuutusi ja lühemaid suhtlemisperioode. HI-viirustega vestluste voos on rohkem purunemist ja just seda vestluse katkemise parandamist, mida Christopher Lind vaatleb. (Ma pole kunagi varem sellist vestlust puudutavat parandavat väljendit kuulnud ja see on minu jaoks huvitav.) Ta ütleb, kas inimesed on HI-viirused,
nägemispuudega või mitte, juhtub vestluste katkemine sageli.

Kui üks partner on HI ja teine ​​mitte, näitavad katsed, et normaalse kuulmisega partner peab vestluse parandamiseks tegema palju tööd.
Võtmesõnade kordamine ja hääletoonide sissejuhatus on seotud vestluse parandamisega ja väga sageli peab kuuldav inimene vestlust "parandama", korrates või ümber sõnastades sõnu, millest HI-inimene on ilma jäänud. Tegelikult aga ei võta kaua aega, kuni vestlus uuesti voolab. Lihtsam on, kui paar tunnevad üksteist hästi, sest nad tunnevad üksteise häält ja sageli võib nendevaheline suhtlus olla lihtsam. Seega, kui HI-inimesed räägivad kellegagi, keda nad hästi tunnevad, muudab see vestluse edukamaks, kuna nende vahel on tuttav mõistmisrütm ja empaatia.

Katkestamine vestluspunktis, kus HI-viirusel puudub mõni sõna, on abiks, sest kui inimene ootab lõpuni, ei tea kõneleja valesti mõistetud tekste, siis vahelesegamine, mis kordab konkreetset fraasi, nt "Kas sa ütlesid laupäeval või pühapäeval?" tuvastab hetke, kus HI-inimene on segaduses, ja muudab kuuldava inimese remondi palju lihtsamaks. Dr Lind ütleb, et sellepärast ei tähenda kuulmislangus ainult huulte lugemist ega tajumist, vaid kaks inimest, kes teevad eduka vestluse nimel koostööd.

Üldsuse teadlikkus ja suhtlusalane haridus on kuulmispuudega inimestega vestluse õnnestumisel hädavajalik tegur. Kodukeskkonnas on vaja partneritele ja peredele mõned juhised, mis kehtivad nii HI kui ka tavalise kuulmisliikme kohta. Näiteks muuta see reegliks, et keegi ei karju teises toas asuvale inimesele, kas ta kuuleb või mitte. Võtke arvesse, et suhtlemine ja vestlus on kahesuunaline interaktsioon. Mõlemad vestluse osapooled peavad võtma vastutuse selle eest, et vestluse voolu mõistaks. HI-viirusega inimene peab arusaamatuse hetkel katkestama või vahele jätma asjakohaste kommentaaridega, mitte ainult "Vabandust?" või "Mida?", et kõneleja teaks, mida korrata või ümber sõnastada. Kuulmispartner peab olema hea kuulaja ja teadma HI-partneri katkestuste kuulamise olulisust. Kordamine võtab ainult sekundi või kaks, kuid tagab suhtluse efektiivsuse ja vestluse voolavuse.

Kuulmispuudega või mitte mürarikad kohvikud ja seltskondlikud kohad on tänapäevane nuhtlus ning publiku hulgast soovitati, et keskkonnasõbralike kohvikute, söögikohtade jms asjakohaste veebisaitide loend oleks väga kasulik abinõu ühiskondlikele rõõmudele. Samuti võib edukas olla omanikele sõnumi saatmine, et müra on avalikkust häiriv ja häiriv ning hoiab kliendid eemal.

Vestluse parandamine toimub igat tüüpi inimeste vahel, kuid katsed on näidanud, et kuulmislangusega inimeste seas on parandamine tunduvalt suurem. Sellegipoolest saab asjakohase sekkumise ja teadlikkusega seda oluliselt vähendada.

Kokkuvõtteks Shona Fennell
Parem kuulmine Australia Adelaide Inc.

Video Juhiseid: #38 Kristjan Järvan ja Heido Vitsur, "Legend sambast" (Mai 2024).