Vahendatud konventsioonid ja superdelegaadid

• Aprill 26, 2024

Enamik ameeriklasi pole piisavalt vanad, et meenutada viimast korda, kui erakonnad korraldasid oma presidendikandidaadi valimiseks vahendatud konventsiooni. Kuid osariikide eelmisel aastal peksmine, et neil oleks varajasi primaare ja kautsusi, et olla rinde lähedal ja asjakohane kandidaatide arvu vähendamiseks, on viinud Iowa, New Hampshire'i ja Super Teisipäeva vahele väga lühikese aja, millal eraldatakse suurem osa delegaate. Juhtus see, et rohkem kandidaate kui kunagi varem on jäänud elujõulisteks, valikut pole kitsendatud. Kui super teisipäeval ei kaasne enamuse delegaatide jaotamist ühele kandidaadile, võime väga hästi liikuda konvendisse ilma selge võitjata.

1924. aastal korraldas demokraatlik konvent sada ja kaks hääletusvooru, enne kui asus oma kandidaadiks John W. Davis. Mitme hääletuse korraldamine on aga minevik. Meie kandidaadid ja mitte poliitilised ülemused otsustavad just kaukausi ja esmaste otsuste üle - vähemalt enamuse ajast. Mis saab siis, kui sel aastal ei anna esmane ja kaukaussmenetlus selget võitjat? Primaarid ja kaukaussid jagatakse kandidaatide vahel, kolm tuhat, kakssada viiskümmend kolm delegaati. Kuid see on vaid kaheksakümmend protsenti delegaatidest. Ülejäänud seitsesada üheksakümmend kuus delegaati, kakskümmend protsenti koguarvust, on lubamata parteijuhid, tuntud kui superdelegaadid. Lubatud delegaate autasustatakse igal riigikonkursil proportsionaalselt igale kandidaadile, kes saab üle viieteistkümne protsendi häältest. Nii et kui kandidaat A saab nelikümmend protsenti häältest, kandidaat B saab kolmkümmend protsenti häältest ja kandidaat C saab kakskümmend protsenti häältest ning ülejäänud kandidaadid saavad kokku kümme protsenti häältest, pole ülejäänud kandidaadid elujõulised ning nende esindajad jagunevad elujõuliste kandidaatide vahel ühtlaselt. Selle tulemusel võidakse kandidaat C saada rohkem delegaate proportsionaalselt kui tema hääl. Ta saaks sama palju lisadelegaate kui kandidaat A, kes sai kaks korda rohkem hääli.

Lubamata delegaadid, superdelegaadid, on poliitilised siseringid. Nad peavad olema DNC liikmed ja hõlmama praegust presidenti ja asepresidenti, kui nad on demokraadid, esindajatekoja ja senati kõiki demokraatlikke liikmeid, kõiki demokraatide presidente, kõiki endisi demokraatlike presidente, asepresidendid, endisi Maja demokraatlikud spiikerid, endised demokraatlike vähemuste juhid ja endised DNC esimehed. Kui kuulete, et üks neist juhtidest on kandidaadi kinnitanud, on ta põhimõtteliselt taganud kandidaadile oma superdelegaadi hääle. Superdelegaadid lõid 1980. aastal Demokraatlik Partei vastusena sellele, et nad ei olnud rahul kandidaatidega, kes olid eelmistes kolmes konventsioonis valitud ürg- ja riigikaupuse poolt. Nad arvasid, et asutuse suurema panuse lubamine annaks vastuvõetavamad kandidaadid. Järgmised kaks superdelegaatide poolt valitud kandidaati, Walter Mondale ja Michael Dukakis, kes on asutamisele vastuvõetavad, lükati valijad siiski mõistlikult tagasi.

Kui esmane ja otsustusprotsess ei anna meile selget võitjat, siis määrab kandidaat ise konventsiooni. Nende vahendatud konventsioonide valuutaks on delegaadid ja kandidaat vajab kandidaadi võitmiseks vähemalt poolt delegaate. Delegaadid on väärtuslikud ja kandidaat, kes ei saa kandidatuuri võita, võib ikkagi olla “kuninga tegija”, viskades oma delegaadi toetuse ühele või teisele kandidaadile, viies nad üle viiekümne protsendi vajalikust. Selle võiks otsustada ka superdelegaadi häältega. Vahendatud konventsioonid pole parteile kunagi head ja see võib partei ühtsusele väga hävitada. 2008. aasta demokraatlik rahvuskonventsioon on 25. – 28. August. See on pikk aeg, et minna Super Teisipäevast kuni me lepime kokku kandidaadiga. Mida kauem keegi kandidaati toetab, seda kibestunum on see, kui ta kaotab. Selle lõhe parandamine parteis on Valge Maja võitmiseks novembris hädavajalik. 1980. aastal, kui senaator Edward Kennedy jooksis vastu istuvale presidendile Jimmy Carterile ja kaotas kandidatuuri, ei õnnestunud tal Carteri selja taga oma tuge visata. See erakonna sisene jagunemine aitas kaasa Valge Maja kaotamisele ning Reagani ajastu algusele ja vabariiklaste valitsusele. Kuigi selge võitja puudumine on valijaid ergutanud, peame partei ühendamiseks enne novembrit veel palju ära tegema.

Video Juhiseid: Riigikogu istung, 19. detsember 2018 (Aprill 2024).