Eetika töökohal

• Mai 4, 2024

Eetika on aluseks kõigele, mida me töökohal teeme. Kõik meie otsused ja tehtud valikud on integreeritud eetikakoodeksisse, millesse me usume. Olgu need juhid või eesliini töötajad, on kõrgete eetika- ja moraalinormide säilitamine töökohal ülioluline eduka organisatsiooni ja karjääri jaoks.

Meie eetika aluspõhimõtete tõlgendamisel on selged kaks tegurit. Esiteks on meil võim ise oma otsuseid teha. Ükskõik, kas meid mõjutavad teised või mitte või oleme kindlalt oma uskumuses, langetame lõpliku otsuse ainuüksi meie ise. Teiseks on see, et me vastutame otsuste eest, mille teeme lähtudes oma eetikast. Vastutus oma tegevuse eest, olenemata sellest, kas otsustame selle aktsepteerida või mitte, on eluliselt tähtis ja sellele tuleb vastata.

Eetiliste otsuste mõistmise ja omaksvõtmise teekonna alustamiseks on vaja teadvustada oma tegevuse tagajärgi. Otsuse raskusastme kindlaksmääramisel võite endalt küsida palju küsimusi. Need küsimused hõlmavad seda, kas teie ise või teised kannatavad teie otsuse tagajärjel füüsilist või emotsionaalset kahju. Samuti on oluline küsida, kas teie otsuse tagajärjed võivad kahjustada teie või ettevõtte mainet. Kui olete neile põhiküsimustele vastanud, tuleb kindlaks teha, kas otsus on tõhus.

Mis teeb otsuse tõhusaks? Tõhus otsus on see, mis viib teid edukalt seatud eesmärgi poole. Kui otsus takistab protsessi või lükkab protsessi tagasi, pole see tõhus. Otsustamine, mida teha ja kuidas seda teha, on kaks tegurit, mis ilmnevad eetiliste otsuste langetamisel.

Arusaamine ja distsipliin on samuti otsustamisprotsessis kriitilised tegurid. Näiteks pole peamiste detailide jätmine või väikeste valede ütlemine eetiline. Teadmiste ja hea otsustusvõime kasutamist protsessis tuleb hoolikalt kasutada. Mitu korda on meid mõjutanud nii paljud negatiivsed tegurid, et õigele truuks jäämiseks on vaja palju distsipliini. Teil peab olema soov teha õigesti ja olla tugeva moraalse olemusega, et oma veendumustele truuks jääda, hoolimata negatiivsetest mõjudest.

Eetiliste otsuste tegemisel on palju lünki, mis on vajalikud protsessi käigus vältimiseks. Näiteks on sageli kord, kas toiming on seaduslik või mitte, pistmist sellega, kas see on eetiline või mitte. Teo tingimata vajalikuks tunnistamine ei tähenda ka eetilist otsust. Ka muud ratsionaliseerimised võivad otsuseid kahjustada. Populaarne ratsionaliseerimine, näiteks „Kõik teevad seda”. Kui pooled töötajad varastavad ettevõttest, ei tähenda see, et see oleks õige ega eetiline.

Eetiliste otsuste tegemine on parimal juhul keeruline. See võib kaasa tuua ka ebapopulaarsuse kaastöötajate seas, kes võivad tunda, et olete reetur. Tugev iseloom peaks olema tähtsam kui populaarsuse säilitamine. Kiusatus viletsaid otsuseid ratsionaliseerida on lihtsam kui eetikast lähtuva õige otsuse tegemine. Eetiliste otsuste tegemise harjutamine töökohal teeb suuri edusamme, et muuta teid paremaks inimeseks ja rikastada teie karjääri.

Video Juhiseid: Riigikogu infotund, 9. oktoober 2019 (Mai 2024).