Piisavalt toitu
Mida on pere tänapäeva majandusraskustes vaja teha? Brett Arends kirjutas artiklis "Load Up the Pantry", et toiduainete inflatsioon tabab Ameerika kodanikke praegu 4,5 protsenti aastas!

Vau, kui palju protsenti. See on peaaegu kümme korda suurem kui enamikul säästukontodel. Keegi tegi hiljuti nalja ja ütles, et oma raha paigutamine investeerimisvahendina toidu hoiustamiseks on nüüd mõttekam kui säästudesse panemine.

Mormoonidena (Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse ametliku kiriku liikmed) teame, et toidu ladustamine on alati olnud mõistlik (nii on tal ka rahaline reserv). Issand on maailma algusest peale rääkinud, kui oluline on heaperemehelik elu; meie tänapäeva prohvetid on õpetanud sama ettekirjutust: lisaks Kristuse otsimisele ja teiste lahkelt teenimisele peame ka raskemateks aegadeks hoidma, neid ette valmistama ja kokku hoidma.

Kahjuks ei taha nii paljud meist silmitsi seista ebameeldiva reaalsusega. Peidame praktiliselt oma pead ja sulgeme silmad, nagu kaheaastane teeb, kui nad ei taha ema näha seal seismas, kellel on ravim käes. Kui ta sind ei näe, ei tohi sind olemas olla! Ja see on sama paljudele meist. Kui jätame tähelepanuta aja märgid, ei tohi neid raskusi olla! Või nii läheb meie irratsionaalne mõtlemine. Kuid mõnikord tõmbab tragöödia meid tagasi kõige olulisema juurde ja täidab see oma eesmärki.

Kahjuks olen elanud eitamise teed. "Minuga ei juhtu seda," olen mõelnud. Kuid kui orkaan Charley jõudis minu koduriigist tünni alla, mõistsin äkki, et eitamises elamine ei teeni. Meeldib või mitte, juhtuvad tragöödiad. Nad on osa loodusest, nad on osa Jumala plaanist. Inimesed, meeldib see meile või mitte, unustavad Jumala ja Tema hoolitsuse, kui nende elu on kerge (vähemalt paljud teevad seda ... te olete arvatavasti selles erinev või te ei loeks siin).

22. mail 2008 tsiteeris Aaron Shill Deseret Newsist piiskop Keith B. McMullinit (teine ​​piiskopkonna nõunik):

"Evangeeliumi kardinaalne põhimõte on ettevalmistus nappuse päevaks. Töö, tööstus ja kokkuhoidlikkus on osa kuninglikust elukorraldusest. Pidage meeles neid Pauluse sõnu:" Kui mõni ei näe ette, siis oma ja eriti nende jaoks, kes oma maja, ta on usu eitanud ja on hullem kui uskmatu ("Lao ülespanek" Ensign, Mai 2007).

Kuule. Neid võiks käsitleda karmide sõnadena, eriti arvestades inimesi, kes nõuavad tänasel poliitiliselt laetud areenil valitsuse jaotusmaterjale. Kuid see, mida ma isiklikult arvan, väidab Paulus, on see, et inimene, kes otsib jumalataolist elu, tunnistab tõelist põhimõtet - et et meid võiks pidada Jumala lasteks, peame järgima seda põhimõtet, mida Paulus õpetab. (Me ei pea seda täiuslikult elama, vähemalt mitte alguses, vaid peame lihtsalt rohkem pingutama, et selles suunas rohkem liikuda. Teisisõnu, me ei vaja Pauluse õpetuse suhtes meeleheidet, vaid peame lihtsalt jumala poole mõtlema, et aru saada) kuidas Ta tahaks, et me seda põhimõtet rakendaksime. Sest lisaks rahule ja rahulolule on rõõmu ka iga hingega, kes seda teeb.

Piiskop McMullini artikkel pole ainult kiireloomuline lugemismaterjal, vaid ka ülejäänud Aaron Shilli Deseret Newsi veebiartikkel on suurepärane ja väärt lugemist. Selle kõige mõte on minu jaoks see, et on möödunud aeg oma nägude varjamiseks meie kaheaastaste hirmukate all. Nagu ajakirjanik Aaron Shill ütleb, on laosse panemine nii lihtne, kui osta ühe purgi asemel kaks purki maapähklivõid. Nagu Aaron Shill märgib, on mõtteviis nii lihtne.

Olgem osa Issanda lastest, kes käivad ja teevad samamoodi! See on ainult loogiline. Meie praegused majandusolud annavad prohvetite poolt läbi aegade antud heaperemehelikele sõnadele suure kaalu.

Video Juhiseid: Kolme põrsa lugu | Muinasjutt | Three Little Pigs in Estonian (Mai 2024).