James Joyce: Iiri kirjanik

• Mai 6, 2024

Iirlastel on maine selle poolest, et neil on eriline meelitus sõnade kasutamiseks luules, laulus või eriti novellides. Eelmise sajandi üks suurimaid Iiri kirjanikke oli James Joyce.

Joyce sündis 2. veebruaril 1882 Dublinis, Iirimaa lõunaosas. Kümne lapse vanim laps kasvas ta tavaliselt vaeses roomakatoliku kodus. Tema isa oli "tavapärane" töötav mees, kes püüdis tariifide kogujana rahuldada oma pere vajadusi.

Joyce alustas oma haridusteed kodus enne ülekandmist kohalikku kihelkonnakooli, hiljem asus õppima Dublini ülikooli kolledžisse, kus õppis filosoofiat ja keelt, omandades ladina keele kraadi 1902. aastal. Bakalaureuseõppe üliõpilasena loobus Joyce Rooma katoliku usust ja asus edasi tema kirjutamiskarjääri koos ülevaatega Ibseni viimasest näidendist, mis avaldati väljaandes "Kaks korda läbi". Sel ajal hakkas ta kirjutama ka oma luuletusi, mis hiljem koguti kogumikus "Kammermuusika" (1907) ja mis koosneb 36 armastusluuletusest, mis kajastavad Inglismaa Elizabethani ajastu (1500ndate keskpaik ja lõpp) ja lüürikute mõju. 1890. aastate inglise lüürika luuletajad.

Pärast ülemeremaade Iirimaale edasi-tagasi reisimist lahkusid Joyce ja tema kaaslane Nora Barnacle 1904. aastal viimast korda Iirimaalt. Nad elasid erinevatel aegadel Itaalias Triestes; Pariis, Prantsusmaa; ja Zürichis, Šveitsis. Neil oli kaks last, poeg sündis 1905. aastal ja tütar 1918. Joyce toetas oma peret keeleõpetajana töötades ja mitmesuguste patroonide toetuste kirjutamise kviitungitel. Just sel ajal hakkas ta kannatama terve rea silmaprobleemide all, mis viisid lõpuks peaaegu pimedaksjäämiseni.

Joyce pani suurema osa oma teostest üles 20. sajandi Dublinis, tuginedes paljudele neist aegadel, mil ta oli kasvanud nii poisina kui ka noorena. Hiljem seadis ta end teerajajaks oma keele ja väljendite variatiivse kasutamise jaoks. Ta oli liikumise esirinnas, mida tunnustati oma kirjatööle seksuaalse aktiivsuse lisamisega mõnusana, mis oli sel ajal väga vaieldav.

Tema kuulsaim teos "Ulysses" hakkas sarjas ilmuma "Väikeses ülevaates" 1918. aastal, kuid pärast süüdistuse esitamist peatus 1920. See ilmus uuesti raamatu kujul 1922. aastal Pariisis, seda oli vaid 1000 eksemplari ja sellele järgnes ingliskeelne väljaanne 2000 eksemplari.

Joyce esimene proosateos "Dubliners" 1914 on 15 novelli ja visandi raamat, mis keerleb ümber iidse Dublini linna.

Võib-olla on tema kuulsaimad teosed "Kunstniku portree noorena", mille ta kirjutas 1916. aastal, ja "Ulysses" 1922. aastal. "Kunstniku portree noorena", mille peategelaseks on Stephen Dedalus paljude arvates pooleldi autobiograafiana Joyce'ist endast kui noormehest, kes võitleb kodust ja riigist lahkumisega, et saada kirjanikuks. Joyce'il oli probleeme “Portree” avaldamisega Iirimaal ja tõenäoliselt poleks see kunagi avalikkuse ette tulnud, kui mitte Harriet Shaw Weaver, kes korraldaks selle avaldamise USA-s.

Rahvusvahelise kuulsuse saavutas Joyce 1922. aasta väljaandega "Ulysses", mida paljud inimesed peavad üheks suurimaks ja originaalsemaks raamatuks, mis eales kirjutatud.

1939. aastal pärast 17-aastast tööd valminud filmis "Finnegans Wake" kirjutas Joyce neljaosalise romaani vormis, mis jutustas loo katkestatud unenägude seeriast ühe tegelase ajal tegelaskuju Humphrey Chimpden Earwickeri elus. Lugu "Finnegani ärkvelolek" mängib lahti Iiri koomiksballaadist nimega "Finnegani äratus" maaelu töölise kohta, kes näib olevat tapetud sügisel, kuid mille ta on ärkvel visanud viski abil. Joyce viis oma keelelised eksperimendid kõige kaugemasse kohta "Finnegani ärkvel", ühendades osaliselt ingliskeelseid sõnu muude teiste keelte sõnaosadega.

Muude Joyce'i väljaannete hulgas on kaks värsikogumikku: "Pomes Pennyeach" (1927) ja "Kogutud luuletused" (1936), mis kõik lisasid tema silmis ühe Iirimaa suurima autorina ja pakkusid talle palju rahvusvahelist kuulsust.

Video Juhiseid: Какой сегодня праздник: на календаре 2 февраля (Mai 2024).