Tagasinõudmise protsess
Ma saan aru, et see võib olla keeruline teema, kuna meil kui laste väärkohtlemise ohvritel on raske täpselt määratleda, mida me lastena tegelikult armastasime teha. Veelgi keerulisem on proovida tuletada meelde meie olemuse neid osi, mis kunagi määratlesid meid.

Kui vägivallatseja on kontrolli all, pole lapsel võimalust ennast määratleda. Näib, et nende väärkohtlemine määratleb kogu nende olemasolu. Inimese elus tuleb punkt, kui ta tahab end määratleda. Ohver igatseb vaadata sügavalt enda sisse ja leida need omadused, mis aitavad määratleda, kes nad on kui indiviid. Paljud laste väärkohtlemise ohvrid läbivad kogu oma lapsepõlve kestva väärkohtlemise. Need tegevused, mida nad kunagi armastasid, ja nende individuaalsus näisid olevat juba kaugelt hääbunud. Võib-olla mäletavad nad seda, mida nad lapsena nautisid. Tõsi, enamikul laste väärkohtlemise ohvritest võib lapsepõlvest olla vaid mõni hea mälestus. Nad võivad meenutada mõningaid tundeid, mis neil olid või soove, mis neil teatud aja jooksul elus olid.

Alkohoolsete vanematega üles kasvanud lapsena mäletan ma enamus oma lapsepõlvest laagrisõite, kus käisime ja õues mängimas. Samuti mäletan, et korvpalli mängimine oli minu põgenemine kodus toimuvast. Mängisin korvpalli peaaegu iga päev - alati, kui mul võimalus oli. Samuti on konkreetne mälestus ühest päevast, kui sain teada, et mul on psoriaas, istus ema mind põrandal tema ees ja silitas õrnalt juukseid, püüdes mind paremaks muuta. Need on mälestused, millele ma viitan, kui rääkida lapsepõlvemälestustest, mis olid head. Igal laste väärkohtlemise üle elanud isikul on oma elust konkreetsed mälestused. Oluline on proovida neid meelde jätta ja taas ellu äratada.

Olen näiteks mõelnud leida meie kodu lähedalt korvpalliplats ja korvid korvi lasta. Mulle meeldis see tunne, kui pall vaatas, kuidas pall korvi vajub. Tundsin iga õnnestunud võtte puhul saavutust. Mis on see konkreetne mälestus teie lapsepõlvest, mis selle meenutamisel südamesse rõõmu valmistab? Mis pani teid lapsena tundma, et te tunnete end üksikisikuna? Mis teid lapsena volitas?

Mis tüüpi inimene sa lapsena olid? Mis oli sinu jaoks oluline? Mida sa igatsesid? Armasin lapsena vaadata, kuidas inimesed naeravad. Ma armastasin nalja rääkida. Kui oleme täpselt välja mõelnud, mida me teha armastasime või mis määratles meid kui indiviidi, võime täna oma elus need asjad tagasi nõuda. Kunagi Pole liiga hilja! Kas teile meeldis maal jalutada ja lihtsalt omaette olla? Kas teile meeldis sportida ja spordis tervislik vabanemine leida? Kas teile meeldis mingisugune nõelapiste? Mis see teile kui üksikisikule oli?

On täiesti kohane, kui võtame aega nende asjade läbimõtlemiseks ja hakkame neid tagasi nõudma. See on tervislik osa meie tervenemisprotsessist. Võtke aega oma elus nende asjade tagasinõudmiseks. Andke endale volitusi!

Video Juhiseid: Riigikogu istung, 6. detsember 2016 (Aprill 2024).