Kaputsiini katakombid
Lõuna-Itaalias Sitsiilias Palermos võib leida ühe kõige õudsematest saitidest, mida teil oma elu jooksul võib-olla on olnud võimalus külastada: tuhandete mumifitseerunud inimestega vooderdatud katakombid on säilinud ja kannavad endiselt rõivaid, mida nad kunagi kandsid, käies igapäevaste ülesannete täitmisel. elu. Hallituse, inimtolmu, mädanenud kanga ja vürtside lõhn tungib pimedasse, rõvedasse õhku.

Nelja sajandi jooksul paigutati surnud inimesed katakombide matmiskambritesse. Vanim muumia, mis maa-alusest matmiskambrist leiti, on Silvestro da Gubbio, munk, kes suri 1599. aastal. Kuna lähedal asuva kloostri kalmistu oli saanud täis, otsustasid mungad hakata kalmistu alt krüpte välja kaevama. Tol ajal levinud arvamus oli, et surnukehasid tuleb eelseisvaks ülestõusmiseks säilitada.

Isa Calogero Peri, surnute maa-aluse maja praegune hoidja, ütles: „Kui nad seda kloostrit esimest korda ehitasid, oli üks esile kerkinud probleeme see, mida teha surnutega. Nad töötasid välja Palermos kõige edukama mumifitseerimise protsessi. ”

Esimesed inimesed, kes katakombidesse maeti, olid kloostrist pärit mungad, seejärel paigutati sinna ka kiriku auväärtused ja patroonid. Lõpuks pääses juurdepääs sellele, kes maksis, et panna oma lähedased külma tiibadesse.

Algselt arvati, et katakombides oli umbes 8000 muumiat. Paljud hävisid II maailmasõja pommitamiste ajal ja on kuulujutt, et Ameerika väed võtsid osa muumiaid suveniiridena kaasa.

Muumiad on paigutatud klassi, soo, ameti ja vanuse järgi. Katakombisid vooderdavates koridorides on advokaadid, arstid, kirjanikud, mehed, naised, lapsed ja isegi imikud. Kered ripuvad seintelt ja asuvad ka klaasist kirstudes. Mõned neist on enamasti luustikud; teised säilitavad endiselt oma naha ja juuksed. Mõni on peata.

Üks noor emane beebi on sinna 1920. aastal pandud 2-aastane memm, viimane katakombidesse pandud memm. Tema nimi on Rosalia Lombardo, a / k / a “Uinuv kaunitar”. Ta suri detsembris bronhide nakkusesse ja perekonna heaks määras ta Sitsiilia taksidermist ja balsameerija nimega Alfredo Salafia.

Kasutatav salajane palsameerimisprotsess tuli ilmsiks alles 2010. aastal, kui teadlased taotlesid perekonnalt luba Salafia isiklikes paberites sorteerimiseks.
1624. aastal jõudis Itaaliasse laastav must katk. Ühel õhtul sel kohutaval ajal nähti keset ööd rongkäigus jalutamas 40 munka.

Järgmisel hommikul, kui ülemalt isalt küsiti, miks tal mungad keset ööd välja kõndisid, oli ta segaduses. Ta ütles, et eelmisel õhtul polnud kloostrist lahkunud ühtegi munka.

Kohalikud elanikud uskusid siis, et pühakud olid katakombides ja olid mungad, kes aitasid linnal katku lõpetada.

Täiendavad viited:

Maa hirmutaimad kohad, SyFy kanal, vaadatud aadressil: //www.youtube.com/user/azpitbull#p/c/01D1932F5

//www.sacred-destinations.com/italy/palermo-capuchin-catacombs

//morbidanatomy.blogspot.com/2009/02/rosalia-lombardo-or-sleeping-beaty-of.html

//mymelange.net/mymelange/2010/11/haunted-italy.html

//ngm.nationalgeographic.com/2009/02/sicily-crypts/gill-text

//www.cappucciniviaveneto.it/cappuccini_ing.html

//www.mummytombs.com/mummylocator/featured/rosalia.htm

//motomom.tripod.com/index-3.html

//www.peter-haefele.de/fotoreportagen/category/199-the-mummies-of-palermo