Kino esimesed kaskadöörid
Helen Gibsonil, Polly Bursonil ja Lila Finnil on kummalgi filmograafia, mis pikendab kino võlukunstile ligi 50 aastat. Nende palk oli kehv ja naiste jaoks polnud haruldane, et nad käituvad sellise ohtliku elukutsega nagu kaskadöörid.

Helen Gibson alustas rodeonäitustel ja liikus kiiresti kauboi poisiks, kes teenis nädalas 8 dollarit. Esimene roll, kus ta võis näidata nii oma näitleja- kui ka stantsitalente, oli filmisarjas “Heleni ohud” (1914), kui ta asendas eelmise tähe Helen Holmesi. Huvitaval kombel oli Gibson streigiga kahekordne Holmesi jaoks episoodis 13 pealkirjaga “Escape from The Fast Freight”. Uus roll nõuaks, et Gibson sooritaks ohtlikke trikke, näiteks hüppaks rüüstavast hobusest liikuvale kaubarongile. Kuulsuse hulgaga, mille ta selle rolliga suutis saavutada, avas Gibson oma produktsioonifirma Helen Gibson Productions. Kahjuks oleks tema tootmisettevõte lühiajaline. “Seitse seaduse punkti” (1922) oli ainus film, mille ta koos Gibsoniga peaosas mängis. Film läks kehvasti ja Gibson naasis selle juurde, mida ta kõige paremini tegi. Kuni 69-aastaseks saamiseni jätkas ta oma viimases filmis “Mees, kes lasi vabaduse valantsi” (1962) 69-aastaseks, jätkas ta kaskadööritööd ja volitamata rollide mängimist. Pärast seda läks Gibson pensionile. Ta suri 1977. aastal.

Polly Burson kasvas üles oma koduriigis, Oregoni osariigis. Teismelisena oli Burson esinemas rodeo-showdes. 1945. aastal suundus Burson Hollywoodi, et olla kaskadöör naine. Üks tema esimesi kassettide töid oli kahekordistada Betty Huttoni filmis “Pauline'i ohud” (1947). Ta jätkas kahekordistumist selliste näitlejannade jaoks nagu Lucille Ball filmis “Fancy Pants” (1950), Julie Adams filmis “Creature from the Black Lagoon” (1945) ja Kim Novak filmis “Vertigo” (1958).
Bursonist sai esimene naine, kes sai stuntkoordinaatoriks filmi “Westward The Women” (1951) kallal. 1990. aastal pälvis ta esimesena riikliku kauboi ja Lääne muinsuskaitse muuseumi Tad Lucase mälestusmärgi. 1992. aastal tegi Burson oma viimase kasseti “Kangelas” (1992). Aastal 2002 kutsuti Burson riikliku kauboi tüdrukute kuulsuste saali. 2006. aastal suri Burson 86-aastaselt.

Kogu Lila Finni filmograafia jooksul on ta kahekordistunud mõne kuulsa näitlejanna jaoks - Vivien Leigh filmis “Tuulega läinud” (1939), Donna Reed filmis “See on imeline elu” (1946) ja Paulette Goddard filmis “Vastuvõtmatu” (1947). Filmisarjas pealkirjaga “Ebatavalised ametid” (1947) ilmus ta lühikese ajana kassettide kohta. 1933. aastal sai Finn elutööpreemia filmist „Women In Film“. Ta oli Stunt Woman’s Associationi asutaja. 85-aastaseks sai Finn oma viimases filmis “Folks!” Kui stuntnaine. (1992). Ta suri 1996. aastal.

Ehkki nad jäävad oma stuntitöö eest endiselt akrediteerimata, on nad Hollywoodi seas legendaarsed stuntnaised, kes sillutasid teed tulevastele stuntnaistele.

Video Juhiseid: Tourist Trophy : Closer To The Edge - Full Documentary TT3D (Subtitles Available !!) (Aprill 2024).