Orhideed kasvavad piirkonnad kogu maailmas

• Mai 4, 2024

Orhideesid leidub mainimist paljudes iidsetes tekstides. Kaasaegne maailm tabas need aga 1800. aastatel, kui Briti maadeavastajad leidsid neid kauneid taimi Lõuna- ja Kagu-Aasia kolooniate metsades. Paljud neist koguti ja müüdi Inglismaal üsna kõrgete hindadega. Proovid pandi ka Suurbritannia Kew Gardensisse.

Alguses arvati, et orhideed eksisteerivad ainult Aasia metsades, kuid aja möödudes avastasid teadlased ja maadeavastajad neid maailma teistest troopilistest, subtroopilistest ja ekvatoriaalpiirkondadest. Neid leidub igat tüüpi kliimatingimustes ja elupaikades, välja arvatud võib-olla kõrbetes ja polaaraladel. Orhidee kuumad kohad asuvad enamasti troopilistes piirkondades, kuid rikkalikku mitmekesisust täheldatakse ka ekvatoriaal- ja subtroopilistes piirkondades.

Orhidee levik ja mitmekesisus on troopilistes vihmametsades kõige kõrgem. See näitab langustrendi, kui liigume kuumema või külmema kliima poole. Orhideede levik võib olla pantroopiline ja / või kogu mandriosa või need võivad olla kindla piirkonna jaoks endeemilised. Endeemilised liigid on orhideed, mis on piiratud teatud piirkondadega, nt. Cypripedium bardolphianum on Aafrika jaoks endeemiline, Cypripedium roseum on piiratud Hiinaga, Paphiopedilum insigne on piiratud Himaalaja piirkonnaga, Agrostophyllum latilobum on Java (Wikipedia) jaoks endeemiline. Orhideeliikide endeemilisuse aste varieerub sõltuvalt paljudest teguritest; nimelt seemne levimisviis, klimaatilised tingimused seemne leviku ajal, taime asukoht ja / või inimeste asustamine kasvualal, kui nimetada vaid mõnda neist.

Paljudel orhideedel on mandritevaheline levik, st nad kasvavad rohkem kui ühel mandril, näiteks Vanilje mis leiab aset troopilise Aasia kolmel mandril läbi Ladina-Ameerika kuni Ekvatoriaal-Aafrikani. Mida laiem on liigi levik, seda parem on selle kohanemisvõime suure hulga elupaikade suhtes. Epifüütide, maapealsete ja saprofüütide kättesaadavus sõltub tõenäoliselt vihmade sagedusest.

Ekvatoriaal- ja troopilises piirkonnas on epifüütiliste populatsioonide mitmekesisus suurem kui üheski teises piirkonnas. Põhjuseks võib olla tugev vihmasadu ja sellest tulenev kõrge õhuniiskus ekvatoriaal- ja troopilistes piirkondades, mis on võimeline turgutama epifüütilisi populatsioone. Kui parasvöötme ja subtroopilistes piirkondades on maismaa- ja saprofüütilisi elanikkondi epifüütidega võrreldes arvukalt, siis ilmselt seetõttu, et väiksem sademete hulk ei suuda suuremat epifüütilist populatsiooni säilitada.

Praegu väheneb mitmekesisus isegi orhideeterikastes piirkondades. Olen lugenud üksikute puude kohta, kus on koormatud enam kui 20 orhideeliiki! Kuid kümne aasta jooksul, alates sellest teatamisest, pole ma kunagi orhideedega koormatud puudega isegi orhideerikkates piirkondades kohanud. Orhideedega koormatud puude mainimine tundub nüüd müüt, ehkki ma nägin tohutult üksikute orhideeliikide kobaraid, näiteks Acampe papillosa, Cymbidium aloifolium jne.

Praegustest suundumustest mööda minnes kaitske oma orhidee, sest kui me ei säilita ega vähenda survet looduslikele populatsioonidele, võivad ka nemad dinosauruse teed minna.

Minuga ühenduse võtmiseks võite postitada Orhidee foorumisse või võite ka mulle e-kirju saata.

Video Juhiseid: Riigikogu infotund, 13. juuni 2018 (Mai 2024).